kehtestama Rootsi seaduseid. Siiski saavutas Liivimaa aadel Gustav II Adolfi järglaste valitsusajal vähehaaval järjest suuremaid õigusi. Osalt põhjustas seda asjaolu, et riik laskis käest oma majandusliku ja sellest tulenevalt ka poliitilise positsiooni Liivimaal, annetades suurema osa maadest eravaldusse (peamiselt riigi ees teeneid omavale Rootsi kõrgaadlile). Järk-järgult tunnustas keskvõim Liivimaa aadli koondumist rüütelkonnaks, mis lõplikult kujunes välja 1647. aastaks. Liivimaalgi oli rüütelkonna esinduskoguks maapäev ja alaliselt tegutsevaks organiks maanõunike kolleegium. Tavaliselt iga kolme aasta tagant koos istuva maapäevaga arutati läbi kõik riigivõimu tähtsamad kavatsused. Rootsi riigi seisuste esindusel -- riigipäeval -- Eesti-, Liivi- ja Saaremaa aadlil esindust ei olnud Põhjasõda. Rootsi võimu lõpp Eestis Karl XI valitsuse läbiviidud reformid jõudsid Eesti olusid mõjutada vaid lühikest aega --
Näidati Vale-D II lesele, kellega igaksjuhuks lasi uuesti laulatada. Asus Moskva lähedale laagrisse sõjaväega, Tusinosse (mitte kaugel kesklinnast). Kuj Vm teiseks 34 võimukeskuseks, seal laagris asus munk Filaret Romanov (hilisem Vm patriarh). Pigem poolakate käes laagris. Suiski omakorda võtab ühendust rootslastega (?). Vm pinnal Rootsi-Poola sõda nagu ka Liivimaalgi. 1610.a said Suiski ja rootslased lüüa poolakate käes. Tagandati tsaari ametist, suri vangistuses 1612.a . Vale-D II tapeti 1610.a segaduste ajal. Ilmus ka Vale-D III, Pihkvas. Seal sõditi Rootsi vastu. Väljaspool Pihkvat temasse enam ei usutud. 1611a. Smolensk Poolakatele. 1612. a rootslastele Novgorodi üks de la Gardie korraldas seal asju. Rootslased võtsid sealt lahkudes oma arhiivi kaasa, hästi säilinud. Poola vägede käes oli ka Moskva 1610.a
annaabi.ee 
