kaardi valmimist 1824, graveeriti sõjatopograafide korpuses ja trükiti 1839 aastal Peterburis kindrastaabi trükikojas. Nagu planeeritud koostas Rücker ka Liivimaa 7 üldkaardi (Joonis 1), mis ilmus 1836 Tartus Kluge kirjastuses, kuid uus atlas jäi finatseerimisprobleemide tõttu välja andmata. (Potter, Treikelder 2011; Varep 1957) Joonis 1. Carl Gottlieb Rückeri koostatud 1836 Liiviimaa erikaart (Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv) Rückeri Liivimaa erikaart oli Mellini Liivimaa maakonnakaartidega võrreldes lihtsam, kuid geodeetilisele põhise tõttu tunduvalt täpsem ja topograafilise situatsiooni ja kohanimede (u 4600) poolest detailsem. Rückeri erikaardi erinevus Mellini Liivimaa 8 atlase kaartidest oli veel see, et Rückeri kaart kattis ära vaid Liivimaa kubemangu. 1846
välisprovintsidega. Teada seda, et käibele jäävad mõisted herstogkond( Liivimaa, Eestimaa hertsogkond). Teatav paralelism kindralkubermangu ja kahe hertsogkonna vahel. Rootsi kuningad valitsevad Eesti ja Liiivmaa hertsogkonde. Stockholmist vaadates oli siinne ala üks tervik. Selge see, et Eesti ja lIivimaa vahel tehakse paljudes eluvaldkondades selget vahet. Eesti on vabatahtlikult liitunud, teinud lepingu ( per pacto), Liiviimaa on vallutatud, samamoodi ka Ingverimaa ja Saaremaa. Valitsemise juures tuleb silmas pidada, et on kolm osapoolt, kõigil on erinev arvamus siinsete provintside suhtes: 1. Kuningavõim ja tema mõttemaailm- Selge see, et kõik kuningad alates Juhhan III- Karl IX ürit siinseid alasid nii palju kui võimalik inkorporeerida Rootsi riiki ja need samastada riigipõhiste aladega. Nägemus nii Eerikul, Juhhanil kui ka hertsog Karlil. Kui Gustav II Adolf võimule tuleb, on tema nägemus tagasihoidlikum
annaabi.ee 
