Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ø LIIVAKIVI ..Ontsementeerunud liivast koosnev settekivim ja kuulub purdkivimite hulka. ..On moodustunud kas vooluvee või tuule poolt. ..Liivakivist koosneb suur osa Eesti aluspõhjast. OMADUSED: On kihiline ja koosneb liivaterakestest mille vahesid täidab sideaine, kas lubi või savi, mis terakesi koos hoiab. VÄRVUS: Värvitoonid varieeruvad valgest, kollasest, punasest, hallist kuni roheliseni. KASUTAMINE: Kuna liivakivi on vastupidav ja teda on lihtne töödelda, tarvitatakse seda laialdaselt ehitusmaterjalina. Kaardil: ØEESTIS SAAB LIIVAKIVIGA KÕIGE PAREMINI TUTVUDA PÕLVAMAAL, KUS ASUVAD NII TAEVASKOJA LIIVAKIVIPALJANDID KUI PIUSA KOOPAD e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
vajalik selleks, et vesi pääseks niisutama trahheelpuseid vastse seljal. Lisaks vivad mnedel röövikukujulistel vastsetel esineda veel ka soolelpused, mida saab anaalava kaudu välja sopistada. Kik röövikukujulised vastsed ehitavad endale alati kaitsva koja, mida suurendatakse vastavalt vajadusele. Seejuures kukub koja tagumine ots, mis on kasvavale vastsele kitsaks jäänud, lihtsalt jupphaaval koja otsast ära. Koja kuju ja kasutatud ehitusmaterjal on liigispetsiifilised. Koda koosneb liivaterakestest (liivavanad, näit. Molanna) vi taimeosakestest (puruvanad, näit. Phryganea). Enamasti on kojad silindrilise vi koonilise kujuga, kuid esineb ka sarvekujulisi (Apatania) vi teokoda meenutavaid (tiguehmeslased - Helicopsychidae Phja- Ameerikas) maju. Koda esineb ka kahe ainult maismaal elutseva liigi (maaehmekad - Enoicyla) vastsetel. Enamus kojaga ehmestiivalistest on taimtoidulised, röövvorme on suhteliselt vähe
· Vastsed arenevad vees, toituvad veeselgrootutest. · Tiivad läbipaistvad, enamus ei saa seljale kokku voltida · N. tondihobu, rabakiil, liidrik, tumekõrsik, vesineitsik. Ehmestiivalised · Valmikud on hallikate või pruunikate tiibadega, kohmakalt lendavad putukad. · Tiivad on kaetud peente karvakeste e. ehmestega. · Vastsed elavad vees, on taim-või loomtoidulised · Mõned ehitavad enesekaitseks ,,majakese" ( oksajupikestest, liivaterakestest, väikestest kividest või teokodadest) puruvanakesed. · Toiduks paljudele veeloomadele, sealhulgas kaladele. · Mõned koovad saagi püüdmiseks püünise. · Puhkehetkel asetavad tiivad seljale katusekujuliselt. · N. järvevana Kiletiivalised · Neli kilejat tiiba, eesmised on veidi suuremad · Tagakeha tipus muneti või mürgiastel. · Kõige kõrgemalt on arenenud astlalised, n. mesilased, või herilased.
annaabi.ee 
