Spetsiaalsed meetaimed on keerispea, moldaavia tondipea, kurgirohi, veiste-südamerohi, mesiohakas, meliss, iisop, ussikeel ja naistenõges. [2] Ussikeel kasvab looduslikult teede servades. Põuakindel, eritab nektarit kestva põua korral. Meeproduktiivsus on 400-500 kg/ha. Õietolm on sinakas. Eestis kasvatatakse aedades üheaastase taimena teelehtjat ussikeelt ja temast aretatud sorte. Kevadise külvi korral õitseb juunist septembrini. Pinnase suhtes vähenõudlik, kuid eelistab liivasemat ja päikeselist kasvukohta. [3] Keerispea on lillakate õitega ühe aastane taim. Looduslikult Eestis ei esine. Külvatakse alates aprillist. Hea meetaimena külvata 3-4 korda vegetatsiooniperioodi jooksul! Ühtlaseks tärkamiseks soovitatakse segada seemned liivaga vahekorras 1:3. Õitseb 4-6 nädala pärast külvi, õitsemine on rikkalik ja kestev. Meeproduktiivsus 150kg/ha. Kirjanduses on pakutud 1000 kg/ha kohta kuid seda väga heades tingimustes. Õietolm on tumelilla
Kui aga garantiiaeg lõpeb ning hooldamine läheb üle haljasala valdajale, katkeb tavaliselt infovoog. Seetõttu on oluline, et haljasala üleandmisel antaks üle ka kasvupinnase tootepassid või koostise kirjeldused. Väetamise intensiivsus oleneb ka kasvupinnase füüsikalistest omadustest, mis aga omakorda valitakse lähtuvalt haljasala kasutusest lähtuvalt. Nii näiteks vajavad intensiivse kasutusega spordimurud liivasemat kasvupinnast, millele aga väetisevaru andmine tema väikese neelamismahutavuse tõttu ei ole võimalik. Lisaks eemaldatakse sellistelt murudelt niitmisega pidevalt haljasmassi, mistõttu nende pidev väetamine on vajalik. Kuigi intensiivselt majandatav muru vajab kasvuajal eelkõige lämmastikku, tuleb lämmastikväetiste andmisega olla ettevaatlik, kuna lämmastik uhutakse vihma- ja kastmisveega taimede kasutusulatusest välja. Otstarbekam on kasutada juhitava
annaabi.ee 
