pinnaveega n-ö "rippuv" soo, mille alla jääb veega küllastumata liivakiht. Raba alumise veepideme moodustab turbaalune nõrgkivi, kus imbub vähesel määral vesi läbi, suutmata aga liiva ja liivakivi poore täita. Hüdroloogilised uuringud näitasid, et turba tootmist on ohtlik laiendada ka Nohipalu järvede pärast. Kuivendussüsteemi tagajärjel Meenikunno-taolises rabas võivad veevarud väheneda suuremal alal. Selliseid soostumisel liivapinnasele tekkinud rabasid on Eestis kolmandik ja kõik need tuleks võtta kaitse alla! Meenikunno raba uurimist alustati Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudis. Esialgu oli ajendiks freesturba tootmise laiendamine, millega võisid ohtu sattuda haruldased taimeliigid. Uurimistöödel lisandusid geoloogilised-hüdroloogilised probleemid, nagu Valgjärve veereziimi muutumine, rabasaarte rõngana paiknemine. Meenikunno rappa on rajatud ka õpperada. Õpperada rajati selleks, et iga inimene saaks
Katusele kallete andmiseks on kasutatud kergkruusa. Soojustust on 150+50 mm, mille peale on paigaldatud 2 kordne SBS bituumenkate. Hoonesse on neli sissepääsu. Peasissepääs hoonesse asub põhjasuunas. Kõikide sissekäikude ette on betoonist valatud pandus. Hoone ees asub asfaltbetooniga kaetud autoparkla, mille sissepääs on Vanalt tänavalt. Ümber hoone asub samuti asfaltbetooniga kaetud sõidutee. Krunti piirab aed kõrgusega 1,2 m. Hoone rajatakse tihendatud liivapinnasele, mille all on moreen ja paekivi. Pinnasevesi on 2,0 m sügavusel maapinnast. Hoone kuulub tulepüsivuse seisukohalt klassi TP-1, kestvusaste C (s.t. Vähemalt 100 aastat). Hoone klass on II, tööstushoone. 4 Krundi suuruseks on 11840 m² Hoone sidumiskõrgus ± 0,000 = 111,000 meetrit Hoone põhiparameetrid on: Pikkus 48,8 m Laius 15,3 m Korruse kõrgus 3,3 m Hoone kõrgus 7,385 m