T.Kaljundi kavandatud metallist ratasristi kui vahelduva õnne sümboliga; välu ääristav kaevik on pärit sõja-ajast. Mäest läänes paikneb 18.sajandi lõpul rajatud vana kalmistu, mis laastati 1944.a. lahingutes. Kalmistut ümbritseb paemüür mälestusplaatidega Vaivara avaliku elu tegelastele ja kaitselahingutes hukkunutele. TORNIMÄGI läänepoolseim mägi , kõrgusega 69.9 m üle mere pinna. Järsku ja paljandunud põhjanõlva piirab munakivitee, lõunaküljel on näha kurrutatud liivapaljand. Tornimäe nime ajalugu ulatub tagasi Põhjasõja aegadesse, kui Peeter I lasi mäele püstitada vahitorni. Mäest lõunas paiknevad Vaivara ja Sillamäe linna kalmistud. 1924.aastal püstitatud skulptor V. Melliku Vabadussõja mälestussammas purustati 1940.aastal. Samba taasavamine toimus 1991.aastal, sambale on raiutud 36 Vabadussõjas langenud vaivaralase nimed.
(Põlvamaa maastikud 2005:39) 9 Joonis 5. Võhandu jõe ürgorg. Eesti pikim jõgi Võhandu paikneb Põlva ja Võru maakonnas ning omab arvukalt lisajõgesid. Jõe kogupikkus ulatub koguni 162 kilomeetrini. Kaitseala alguses on Võhandu jõe vool väga kiire. Jõeorg on kitsas ja kohati kuni 30 m sügav. Paljud kärestikud ja aluspõhja paljandid, eelkõige Põdramüür kui kauneim Võhandu liivapaljand, on suureks elamuseks paadimatkajale. Võhandu jõel on mitmeid allikad. Omapärasem nendest on Märaläte: vesi voolab liivakivikaljust välja 1,25 ja 1,4 m kõrguselt kahe joana. Võhandu jõe ürgorg pakub külastajatele palju huvitavaid, kauaks meeldejäävaid elamusi. Jõe ürgsem osa Leevi veskipaisust Reo sillani on võetud looduskaitse alla. Kaitseala on 12 km pikk ja hõlmab mõlemast kaldast 300 m maastikku.
annaabi.ee 
