SABA 40–60 CM (UMBES POOL TÜVEPIKKUSEST). KEHAPIKKUS ON ISASTEL KESKMISELT 65–75 (80) CM, EMASTEL 62–67 CM. • KARVASTIKU SELJAPOOL ON TAVALISELT ROOSTEPUNANE KUNI PUNAKASKOLLANE TUMEDAMATE KARVADEGA JA VAHEL EBAMÄÄRASE TUMEDA MUSTRIGA SELJA KESKOSAS. KÕHUPOOL ON TUHKHALL VÕI VALGE, AGA VAHEL KA MUST. ELUPAIK. • REBANE ON PLASTILINE LIIK. ÕIGUPOOLEST SOBIVAD REBASELE KÕIK ELUPAIGAD ALATES SOOLAPADURATEST JA LIIVALUIDETEST NING LÕPETADES MÄETIPPUDEGA. • EUROOPAS JA USA-S ON REBANE JÕUDNUD EESLINNADESSE. LINNAS SÜNNIVAD REBASEKUTSIKAD SAGELI KUURIS. • REBASEID ELAB ISEGI SUURTE TÖÖSTUSKESKUSTE VAHETUS LÄHEDUSES. TOITUMINE. • REBANE ON KÕIGESÖÖJA. ENDISE NSV LIIDU ALADEL ON REBASE TOIDU HULGAST LEITUD ÜLE 300 LIIGI LOOMI JA KÜMNEID TAIMELIIKE. • TA SÖÖB PÕHILISELT NÄRILISI, ERITI URUHIIRI. JUST HIIRTE ROHKUSEST SÕLTUB REBASTE KÄEKÄIK.
bengali rebane, fennekrebane, kapi rebane, kääbusrebane, korsak, rebane ehk punarebane, tiibeti liivarebane, väle rebane ja liivarebane. Rebase elupaik Rebase eelistatuim elupaik on kultuurmaastik väikeste metsatukkadega, kuid rebase elupaigad võivad olla väga erinevad, nagu mets, tundra, taiga, stepp, kuigi rebane väldib suuri metsamassiive, elutseb ka võsas ja soos. Tegelikult rebasele sobivad paljud elupaigad alates soolapaduratest ja liivaluidetest ning lõpetades mäetippudega. Lääne-Euroopas ja Ameerika Ühendriikides tegutseb rebane ka eeslinnades. Inimeste lähedus pakub rebastele väikesel alal palju toitu, nagu inimeste toidujäätmeid. Inimeste lähedus toob kahjuks kaasa ka rebaste surma, kuna inimesterohketes kohtades nad võivad auto alla jääda. Ka maal on rebastel soodne elada, kuna talurahvas on paljudes kohtades ei taha rebaseid jahtida, lootes, et nad hävitavad viljasaaki ohustavaid rohutirtse ja hiiri
annaabi.ee 
