Kõige külmem on neist Jäävöönd. Seal ei ole mulda, ega taimi ja inimesi eksisteerib enamasti vähe, kuna seal on aasta läbi külm. Loomadest on seal enamused kõik veeloomad, sest nendel on seal kergem vastu pidada, kui on maismaa loomadel. 2 1. Jäävöönd Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Lühikesel suvel levivad lumest vabanenud aladel külmakõrbed. Harilikult tuletab sõna "kõrb" meelde suurt, kuuma, liivaluidetega kaetud maaala. Kuumas kliimas on tõesti kuumakõrbed, kuid nendeni jõuame hiljem. Mis neil siis ühist on? Mõlemas langeb sademeid väga vähe ning taimkate on hõre või puudub hoopis. Kus aga taimi vähe, seal on ka loomariik vaene. Asend Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga all ning peegelduvad helevalgelt lumepinnalt suuremalt jaolt atmosfääri tagasi. Talvel valitseb ligi pool aastat lausa pimedus - polaaröö
pääseb jõe alla rajatud tunnelite kaudu. Süsinikdioksiidi emissioon on 12,1 t elaniku kohta.Sündisid 1000 inimese kohta on 10,6 ja surmasid 10,2.Liiklusõnnetusi 128 1 miljoni inimese kohta.Suitsiide on 100000 inimese kohta 21,1(1997). Alkoholi tarbimine: 1970 1980 1990 2001 8,9 10,8 9,9 8,2 Belgias on selgelt kolm looduslikult isesugust piirkonda. Flandria hõlmab tasase põhjapoolmiku koos meerranniku liivaluidetega. Keskosa iseloomustavad lainjad kõrgustikud; kaguosa haarab Ardennide madalmäestik, kus paikneb Belgia kõrgeim tipp Botrange, mille kõrgus on 694 meetrit üle meerpinna. Maad läbivad sellised laevatavad jõed nagu Maas ja Schelde. Viimane algab Prantsusmaalt ja suubub Põhjamerre Madalmaades. Belgia saadikuid EUROOPA parlamendis 25. Tööhõive määr %(1996) Mehed Naised Kokku 60,9 40,6 50,4 Antwerpen: maailma kaasaegseim sadam
pääseb jõe alla rajatud tunnelite kaudu. Süsinikdioksiidi emissioon on 12,1 t elaniku kohta.Sündisid 1000 inimese kohta on 10,6 ja surmasid 10,2.Liiklusõnnetusi 128 1 miljoni inimese kohta.Suitsiide on 100000 inimese kohta 21,1(1997). Alkoholi tarbimine: 1970 1980 1990 2001 8,9 10,8 9,9 8,2 Belgias on selgelt kolm looduslikult isesugust piirkonda. Flandria hõlmab tasase põhjapoolmiku koos meerranniku liivaluidetega. Keskosa iseloomustavad lainjad kõrgustikud; kaguosa haarab Ardennide madalmäestik, kus paikneb Belgia kõrgeim tipp Botrange, mille kõrgus on 694 meetrit üle meerpinna. Maad läbivad sellised laevatavad jõed nagu Maas ja Schelde. Viimane algab Prantsusmaalt ja suubub Põhjamerre Madalmaades. Belgia saadikuid EUROOPA parlamendis 25. Tööhõive määr %(1996) Mehed Naised Kokku 60,9 40,6 50,4 Antwerpen: maailma kaasaegseim sadam
kolmeks piirkonnaks: Andide peaahelik, Ranniku- Kordiljeerid ning nende vahele jääv viljakas Tsiili pikiorg (orustik, kuhu on koondunud suurem osa rahvastikust). Riigi kõrgeim tipp on Ojos del Salado (6880 m). (Joonis 4). Tsiilis asub ka maailma kõrgeim aktiivne vulkaan - San Pedro (6145 m) Põhja-Tsiilis asub ligi 1000 km pikkusena maailma üks kuivemaid paiku - Atacama kõrb, mis hõlmab ligi 180 000 km² suuruse ala. Atacama kujutab endast päikese käes pleekinud kaljude ja liivaluidetega kaetud viljatut tühermaad. Riigi lõunaosa ilmestavad aga fjordid, jääliustikud, kanalid, väikesed saarekesed ja poolsaared. Nimi Kõrgus (m) Ojos del Salado 6891 Nevado Tres Cruces 6749 Llullaillaco 6739 Tres Cruces Central 6629 Incahuasi 6621 Tupungato 6570 El Muerto 6488 Pomerape 6282 Parinacota 6348 Tres Quebradas 6239
1. Sissejuhatus: Ülevaade looduslikest oludest- Leedu pindala on 65 200 km² ja ta paikneb Ida- Euroopa lauskmaa lääneosas Läänemere ärees. Naabriteks on Läti, Valgevene, Poola ja Vene FV Kalingradi oblast. Leedu mererand on pea kogu pikkuses kaetud liivaluidetega. Zemaidi kõrgustik (120-180 m, 234 m). Kesk-Leedu on madalik. Ida- ja lõunaosa on metsane järvederohke. Leedu kõrgeim tipp on 294 m - Juozapinési mägi. Kliima: Ilmastik võrreldes Eesti omaga on pehmem ja suved on pikemad. Niiske kliima, talv on pehme ja suvi jahe. Aasta keskmine temperatuur on +6° C. Jaanuari keskmine temperatuur on -2,8° C, juuli oma +16,2° C. Sademeid on aastas 540-930 mm (Kirde- ja Lõuna Leedu viljaaed).