lõpetas ta pooleli jäänud Tartu Ülikooli kaugõppes inglise filoloogina. 1992. aastal läks Kareva tööle UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997 aastal liitus ta veel ka Sirbi meeskonnaga, kus ta sai tööd kirjandustometajana, sealt lahkus ta 2002 aastal. 2008 aastal lahkus ta ka UNESCO meeskonnast ning liitus 2009 aastal Meie Pere meeskonnaga, kus ta töötas aasta aega peatometajana. Alates 2011 aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Doris Kareval on Lembit Liivakuga tütar Maria Lee Liivak (28.destember 1984), kes on Tallinna Linnateatris dramaturg. Looming 1960. aastate lõpus avaldas koolialmanahh ,, Trükitähed" Doris Karvea esimese luuletuse. 1974 aastal ajakirjas ,, Noorus" jõudsid tema luuletused suurema lugejatehulgani. Abituriendina osales Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud ,,Noorte kirjandussündmusel ' 76" , peale seda ilmus
Ulmenäidendid). Siis oli paus ja peale seda tulid: Martin Algus (klassikalisi näidendivorme kasutanud), nagu ka Urmas Lennuk. Toomas Suuman, Uku Uusberg, Jim Ashilevi, Mart Aas, Andres Noormets, Kadri Noormets (kadrinoormets) (lavastus ,,Go neo und romantix" eksperimentaalnäidend), Siim Nurklik. Dokumentaalsus ja draamakirjandus: Merle Karusoo ,,HIV" (2002), Tõnu Õnnepalu ,,Vennas" (2014), Mari-Liis Lill koos Paavo Piigiga ,,Varesele valu, harakale haigus.." (2014) ja koos Maria Lee Liivakuga ,,Väljast väiksem kui seest" (2017). Postdramaatiline teater ja teatritekst: Ivar Põllu ,,Endspiel" (2008) Kõivu ja Vahingu romaaniga seotud. Salongiteemad. ,,Ird. K" (2010) Kaarel Irdist, Vanemuise teatriuuenduse peegeldamine. Leidis uue rütmi ja lahenduse kahe viimase lavastusega: ,,Praktiline eesti ajalugu" (2017) ja ,,BB ilmub öösel" (2017) taustal Undi viimane romaan ,,Brecht ilmu öösel". Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo (Eero Epner jt) ,,The Rise and Fall of Estonia"
annaabi.ee 
