Juba Güelli ehitiste puhul ilmutas Gaudi vastumeelsust kõigi sirgoonte,äärte ja nurkade vastu ning vältis neid igal võimalikul juhul. Austria arhitekt Friedensreich Hunderwasseri ehitised, mis samasuguseid printsiipe järgivad, kannavad selgelt Gaudi kataloonia modernismi pitserit. Mis puutub staatikasse, mida gootikas tähistavad tugipiilarid ja tugikaared, sis mõtles Antonio Gaudi välja uue koormuse jaotamise tehnika. Ta demonstreeris seda ühel kuulsaks saanud mudelil liivakottide ja nööride abil. Peale selle nõudis ta, et ehitustööd toimuksid nagu keskaegsete toomikirikute puhul põhiliselt käsitsi. See tegi projekti kallimaks ja aeglustas tööd tohutult.. Üjtekokku oli Gaudi selle projektiga seotud 43 aastat. Kui ta 1926. aastal suri, oli tööst realiseerunud alles vähem kui pool. Ehitustegevust jäkatakse, kuid tänapäeval kasutatakse ka juhtivaid masinad. See tuleb küll töö edenemiseks kasuks, kuid on vastuolus arhitekti kavatsustega. Teostuses on
meredessandi. Saabusid vabatahtlikud muudest riikidest- eelkõige Soomest (umbes 3700), aga ka Taanist ja Rootsist, kuid nende arv oli väiksem. Lisaks saadi abi relvastuse ja laskemoona näol. Näiteks brittidelt saadi 24 lennukit. Pöörde tõi rahvaväe ümberkorraldamine ja Laidoneri määramine juhiks, mis tõi kaasa sõjalise distsipliini kehtimise. Lisaks aitasid pööret saavutada soomusrongid, mida kasutati sõjategevuses. Need olid tavalised vagunid, mis olid kindlustatud liivakottide ja mõnede plaatidega. Soomusrongid olid talveolukorras kõige efektiivsem viis vägesid ümber paigutada, kuna teed olid täis tuisanud ja autosid ei olnud. Venemaa ei saanud ronge kasutada, seda eelkõige Põhja-Eestis, sest Narva raudteesild oli sakslaste poolt õhku lastud ja Venemaa ei saanud Eestisse ronge tuua. Soomusrongide arendamisega tegeles väga palju Johann Pitka. Eesti vägede pealetungil suudeti Vene väed tõrjuda etnilise piiri taha. Venemaa loodeosas
annaabi.ee 
