ESIKKOMPONENDIL ON TÄIEND suure puu leht ilusa linnu laul kirju kana pojad suure linna väravad kortsunud särgi käis iga firma juht selle puu oksad suure karu nahk tuntud sepa töö märja liiva koorem KOKKU SÕNAÜHENDIL ON TÄIEND suur puuleht ilus linnulaul kirjud kanapojad suured linnaväravad kortsunud särgikäis iga firmajuht kaharad puuoksad kulunud karunahk suurepärane sepatöö suur liivakoorem OMADUSSÕNA KOKKU- LAHKUKIRJUTAMINE Käänd või määrsõna + omadussõna KOKKU LAHKU Uus omadussõnaline mõiste Tavaliselt kirjutatakse omadussõna teistest sõnadest lahku tulikuum, sulgkerge, kivikõva, piltilus väga kuum, tohutu kõva
Üldpõhimõte on, et nimetavalist liitumist kasutatakse juhul, kui liitsõna sisuliseks keskmeks on põhisõna, nt vaskpott = pott, mis on vasest (tehtud), klaashelmes, kipskuju, paberraha, palkmaja, pitspluus, plekk- karp, sametkleit, teivasaed. Ja vastupidi, kui liitsõna põhisisu kannab täiendosa ning põhiosa väljendab täiendsõnaga väljendatu hulka, kuju, liiki vms, tarvitatakse omastavat, nt klaasitükk, liivakoorem, tammepuu, metsamüür, lumevaip, rauakild, pilveloor, veesammas. Sageli on niisuguse liitsõna täiendosa tarvitatav liitsõna asemel, nt klaasitükk = klaas, tammepuu = tamm, lumevaip = lumi. Tegelikus kasutuses esineb siiski palju kõikuvusi ja erandeid põhiliselt omastava kasuks: rookatus, sitsirätik, vatitekk. Üldkeeles võibki kasutada omastavat ka seal, kus oskuskeele
annaabi.ee 
