Suislepa paljand on 15 meetrit pikk ja kaks meetrit kõrge (Mulgi kultuuri instituut) ning kuulub burtniekki lademetesse. Paljandi pindala on 0,77 hektarit (Tartu linna ja maakonna turismiinfo). Paljandisse on uuristatud kolm käiku, mis keskosas ühinevad. Varem sai peaaegu inimese kõrgustes käikudes pisut kummargil liikuda. Praegu on käigud osaliselt täitunud vooluvetega mäest alla kandunud mulla, kivikeste, puulehtede jm prahiga. Käikusid pole aastaid puhastatud, kuna kõrgel liivakivipaljandil kasvava puu juured võivad olla kahjustanud liivakivi ja see võib olla liikujatele ohtlik (Tarvastu kultuurilugu. 1696-1697 suur näljaaeg Suislepas. Infotahvel). Esimest korda võeti Suislepa paljand kaitse alla 21.08.1990. Samal aastal kanti Suislepa paljand IUCN (International Union for the Conservation of Nature) kolmanda kategooria looduskaitstavate üksikobjektide nimekirja (Eelis). Suislepa paljand pole looduskaitseobjektina tähistatud (Tarvastu valla kodulehekülg)
Joonis 3. Kõrvi tamm (Kõrvi tamm 2010). 1.7. Seire ja huvigrupid 1.7.1. Seire Tori põrgu paljandi seire kohta puuduvad andmed. Küll aga on uuritud põhjavee makro- ja mikroelemente (Keskkonnainfo 2012). Toimub Pärnu jõe hoiuala seire: jõgede ja ojade kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Liivakivipaljandil teostatakse Perssoni lõhiksambla (Lophozia perssonii) seiret. Leiukoht registreeriti 19.06.2006. Viimane sissekanne on tehtud 18.07.2012. (Keskkonnainfo 2012) 1.7.2. Huvigrupid Geoloogid, paleontoloogid, looduseuurijad ja loodushuvilised - Tori põrgu on üks väheseid devoni taimede leiukohti Baltimaades. Rahvapärandi, koduloo uurijad ja etnograafid - Tori Põrguga on seotud palju rahvajutte ja legende. Selle uurimine aitab paremini mõista vanade eestlaste kombeid, tavasid ja uskumusi.
annaabi.ee 
