sissetoomise mõju kindlakstegemine. Kõike liike ei saa ühte kokku panna. Looduslik või katsetamine liikide eemaldamisel või sisetoomisel annab infot tema osast ökosüsteemi toimimisel. 51. Liikide arvukus ja ökosüsteemi funktsioneerimine. Liikide ebavõrdsus. Reegel on see, et liikide mitmekesisus väheneb poolust ja kuivade piirkondade suunas. Näiteks Rossi kõrbes on ökosüsteem, mis asub liivakivikaljudel ja koosneb samblikest ja tsüanobakteritest. Seened ja vetikad tungivad liivakivipooride sisse. Sellistel ökosüsteemidel on väga väike biomass. Vesi saadakse jää sulamisel või veeaurust õhus. See on väga püsiv ja stabiilne ökosüsteem, selle eksisteerimiseks on vaja just 6 liiki (samblik, vetikas, seen, parasiitseen, tsüanobakter, mittefotosünteesiv bakter). Liikide mõju ökosüsteemi funktsioonile on erinev. Kaks Antarktika sambla-ökosüsteemi. Esimene on kõrge
Eesti ulatuslikem kaljune ala on Põhja-Eesti pank, väiksemaid paekivipaljandeid on ka Lääne-Eestis ning Lõuna-Eestis Peetri jõe orus. Paekaljudel kasvab mitut haruldast sõnajalga, näiteks paas-kolmissõnajalga, habrast põisjalga ja müür-raunjalga, palju on eriomaseid samblaliike. Devoni liivakivi paljandeid leidub peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eestis ürgorgude järskudel veerudel Võhandu ja Piusa jõe kallastel. Ka liivakivikaljudel võib kasvada habrast põisjalga, lisaks sellele näiteks harilikku kadakkaera, harilikku kukeharja, salunurmikat ning harilikku ja põldpuju. Paiguti leidub Eestis mandrijääga siia kandunud rändrahne, mille läbimõõt ulatub mõnikord 10 meetrini; kohati on mitme hektari suurusi kivikülve. Rändkividel moodustavad taimkatte peamiselt samblikud ja samblad. Liivikute tüübirühm hõlmab lainete ja tuule mõjul tekkinud luiteid, mandrijää
annaabi.ee 
