Karl Orviku (1903 1981) mainib (1958), et Põhja-Eesti klint, mida ta paekaldaks nimetab,koosneb kahest järsakust. A. Tammekann (1949) ja S. Künnapuu (1958) kirjutavad omakorda, et Ordoviitsiumi lubjakividesse murrutatud peaastangust (klindist) lõunasse jääval paeplatool on veel rida madalamaid lubjakivist astanguid. Klindi kõrgus Ontika pangal on 55 m ja vaid ülemised 15 meetrit sellest on lubjakivi. Enamik astangust (u 40 m) kuulub aga liivakividele ja sinisavile. Kunda Toolse vahemikus on Kambriumi liivakivisse-sinisavisse murrutatud astangu kõrgus kuni 35 m, samas kui laugenõlvalise paeastangu kõrgus on vaid u 10 m. A. Tammekanni (1940) käsitluses on Põhja-Eesti klint see terrassikujuline pinnavorm, mis eristab kuesta-laadset Põhja- Eesti paeplatood sellest põhja poole jäävast Soome lahe äärsest rannikuplatoost.
Karl Orviku (19031981) mainib (1958), et Põhja-Eesti klint, mida ta paekaldaks nimetab,koosneb kahest järsakust. · A. Tammekann (1949) ja S. Künnapuu (1958) kirjutavad omakorda, et Ordoviitsiumi lubjakividesse murrutatud peaastangust (klindist) lõunasse jääval paeplatool on veel rida madalamaid lubjakivist astanguid. Klindi kõrgus Ontika pangal on 55 m ja vaid ülemised 15 meetrit sellest on lubjakivi. Enamik astangust (u 40 m) kuulub aga liivakividele ja sinisavile. Kunda Toolse vahemikus on Kambriumi liivakivisse-sinisavisse murrutatud astangu kõrgus kuni 35 m, samas kui laugenõlvalise paeastangu kõrgus on vaid u 10 m. · A. Tammekanni (1940) käsitluses on Põhja-Eesti klint see terrassikujuline pinnavorm, mis eristab kuesta-laadset Põhja-Eesti paeplatood sellest põhja poole jäävast Soome lahe äärsest rannikuplatoost. Looduskaitsealad · Enamik Põhja-Eesti klindi tähelepanuväärsetest lõikudest on
tekkinud. See kehtib ka Põhja-Eesti klindi puhul. Kui vaadelda seda osa Põhja-Eesti klindist, mis mererannas silma hakkab, siis ei ole sellele küsimusele kuigi raske vastata – põhjuseks on rannamurrutus. Veidi segasemaks läheb asi siis, kui sama küsimus esitada laugevõitu astangu kohta, mis kas pinnakatte alla maetud või merepõhja peitunud. [3] Klindi kõrgus Ontika pangal on 55 m ja vaid ülemised 15 meetrit sellest on lubjakivi. Enamik astangust (u 40 m) kuulub aga liivakividele ja sinisavile. Kunda – Toolse vahemikus on Kambriumi liivakivisse-sinisavisse murrutatud astangu kõrgus kuni 35 m, samas kui laugenõlvalise paeastangu kõrgus on vaid u 10 m. [4] Põhja-Eesti klindi olemuse seletamiseni jõudis esimesena baltisaksa paleontoloog Karl Eduard Eichwald. 1840. aastal ilmunud reisikirjas kirjutab ta, et Soome lahe lõunarannikul olevad astangud moodustusid kunagi Jäämerest Läänemereni ulatuva tugeva voolusega väina ääres, mille üheks
diktüoneemakilt. Mckwitzi oletuse vastu kõneleb aga gaaside õige laialdane esinemine. Selgus, et see Põhja-Eesti maagaas tungib päevavalgele läbi sinisavi. Eesti aluspõhja sügavamaks osaks on arhailised kristallilised kivimid, mis muidugi mõista ei gaasi ega naftat sisaldada ei saa. Põhjarannikul asub see tase 150-200 m sügavuses. Selle peal järgneb ligi 30 m tüse kambriumiaegne liivakivi, mis omakorda on kaetud üle 100 m tüseda sinisaviga. See sinisavi on tihedaks katteks liivakividele. Ja kuna vaatlused näitavad, et gaas tungib arvatavasti lõhesid mööda sinisavist välja, ja kuna savikivid oma tiheduse tõttu ei tule gaasireservuaarina arvesse, siis on ainsaks gaasireservuaariks sinisavi alune liivakivi vanim Eesti aluspõhja setteline kivim. Üheks võimalikuks seletuseks oleks see, et lõunasse liivakivi asemele tulevad näiteks tumedad kiltkivid, millest siis on see gaas pärit. Ja kuna kiltade kallak on lõunasse,
annaabi.ee 
