Uued prügilad planeeritakse Eestis vettpidava põhjakihiga, vanu aga on sadu ja nende sulgemine seisneb tavaliselt vaid haljastamises. Kõigepealt kulub teatud aeg, mille jooksul reostus põhjavette jõuab selline inkubatsiooniaeg võib kesta aastaid ja kümneid aastaid. Põhjavees hakkavad vees lahustunud ained levima kindlas suunas vastavalt põhjavee liikumise suunale. Võib juhtuda ka nii, et prügilast nõrguv orgaaniline aine käivitab liivakihis reaktsioonide jada, mille tulemusena liivast eralduvad näiteks raud ja mangaan ning just need elemendid jõuavad esimestena kaevudesse, orgaaniline aine ise aga aastakümneid hiljem. . Kogu Põhja-Eestis ja saartel on meie aluspõhjaks pinnasekihtide all karbonaatsed kivimid. Lubjakivid on lõhelised ja ka vees lahustuvad, sellist nähtust nimetatakse karstumiseks. Tulemuseks on, et lubjakivides on vee leviku suunda ette ennustada väga palju keerulisem kui liivades
Kujutegurid ruudukujulise vundamendi korral sγ = 0,7; sq =1,53; sc = 1,55 Kandevõime 2 R = 2,15 (0,5⋅2,15⋅(20 – 10)⋅27,7⋅0,7 + 1,2⋅17⋅23,2⋅1,53 + 3⋅35,5⋅1,55)/1,5 = 3380 kN Vundamendi omakaal 2 2,15 ⋅1,2⋅22⋅1,2 = 146 kN V = 3180 + 146 = 3330 kN < R = 3380 kN OK! Nõrga kihi kontroll Kujutegur Sc =1,2 Nõrgale kihile toetuva tingvundamendi vastupanu 2 R2 = 2,15 [(2 + π)⋅30⋅1,2 + 1,2⋅17 + 5⋅10]/1,5 = 998 kN Vastupanu lõikele liivakihis Lõiketegur (graafikult) Ks = 2,3 RL = 5(2,15+2,15)[1,5⋅3 + (5⋅10 + 2⋅1,2⋅17)⋅2,3⋅tan32]/1,5 = 1932 kN Kokku kandevõime R =998 + 1932 = 2930 kN < V = 3380 + ∆VL ∆V on täiendav koormus liivakihist. Vundament mõõtmetega 2,65×2,65 m 2 R2 = 2,65 [(2 + π)⋅30⋅1,2 + 1,2⋅17 + 5⋅10]/1,5 = 1490 kN RL = 5(2,65+2,65)[1,5⋅3 + (5⋅10 + 2⋅1,2⋅17)⋅2,3⋅tan32]/1,5 = 2380 kN R = 1490 +2380 = 3870 kN
annaabi.ee 
