inimeste õla kohal. Kui liivakell mõraneb või hakkab selles liiv otsa saama, saabub Surmal aeg lahkunu hing teele saata. Tema ülesandeks ongi hingede vabastamine, et nad siia ilma ekslema ei jääks. Tegemist on heasüdamliku noormehega, kes aitab oma vanatädi, hoiatab tüdruksõpra pisemagi ohu eest, mis võib kriimustada tema elukella, ning saab väga hästi läbi enda noorema õega. Romaani juures meeldis mulle see, et teema on põhjalikult läbimõeldud ja lahtiseletatud. Kogu liivakellade süsteem saab pikemagi taibuga lugejale selgeks. Õnnetus ja enesehävituslikud eluviisid lõhuvad liivakella. Mälestuste abil saab surmasuus viibiv inimene oma kella parandada, aga riskib mäluaukude tekkimisega. Kõike korratakse ja seletatakse pidevalt üle. Oleksin ma tahtnud näha rohkem põnevaid sündmuseid seoses Surmaks olemisega. Muu tegevuse taustaks on küll meenutused hingede ärasaatmisest ja ühe hinge juhatab Roomet
1. Kleidid Naiste kleidid tegid läbi palju muudatusi alates Esimesele maailmasõjale eelnenud ajast, kuni Teise maailmasõjani. Suur roll selles oli just tingimustes, milles naised elama pidid. Samuti oli suureks mõjutajaks maailma tabanud majanduskriis 1930. aastatel. 1.1 Enne Esimest maailmasõda Esimese maailmasõja eelsel perioodil, ulatusid kleidid endiselt maani. Naised kandsid korsette, mis muutsid nende kehad liivakellade taoliseks. Moekas oli väike piht, suur rind ning varrukad, mis nägid välja nagu herilasepesad. Liivakellakuju muutus pärast 1897. aastat rohkem S-kujuliseks, mis oli moes 1897.-1908. aastani (Lisa 1). See muutus tuli pikematest korsettidest, mis toetasid selgroogu ja alakõhtu. Selle aja kleit oli suuresti mõjutatud Naisõiguslike liikumiste poolt, kus naised tahtsid olla meestega võrdsemad ning olla lubatud valimistel osaleda. Kujundati üha mugavamaid ja kergemaid kleite