173. Aridifikatsioon kõrbestumine 174. Olmedegradatsioon mulla viljakuse kahjustamine olmejäätmete või materjalidega, mida kasut. olmes 175. Ehitusdegradatsioon mulla viljakuse kahjustamine hoonete või asfaldi vms peale ehitamise tagajärjel 176. Masindegradatsioon mulla viljakuse kahjustamine põllumaj.masinate ja metsamasinate kasutamise tagajärjel 177. Keemiline degradatsioon mulla viljakuse kahjustumine milegi puuduses või liiuses 178. Maastik 1)komplitseeritud kogum ökosüsteemidest, mille primaarne produktiivsus on sõltuv muldade produktsioonivõimest ning mullaprotsesside ajalis-ruumilisest dünaamikast. Viimase diagnostiline olemus kajastub mullaprofiilide diferentseerumises. 2)ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad,taimekooslused ja inimtegevuse avaldused(nt.voor,Vooremaa) 179. Kaitseala inimtegevusest puutumatuna hoitav või looduskaitse erinõuete kohaselt
muundumise ning mõningate ainete eemaldumise tagajärjel. Jaguneb neljaks: Olmedegradatsioon mulla viljakuse kahjustamine olmejäätmete või materjalidega, mida kasut. olmes Ehitusdegradatsioon mulla viljakuse kahjustamine hoonete või asfaldi vms peale ehitamise tagajärjel Masindegradatsioon mulla viljakuse kahjustamine põllumaj.masinate ja metsamasinate kasutamise tagajärjel Keemiline degradatsioon mulla viljakuse kahjustumine milegi puuduses või liiuses Ookeanide reostumine Ookeane saastavad enamasti meredest tulnud veed, nt. Läänemerest, Vahemerest jne kuna seal on kõrgelt arenenud tööstus, kust tehakse Dumpingut ehk heitmete kaadamist merre. Merre on uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke. Arvestuse kohaselt umber 45% merereostustest vahetu reoveena või jõgede poolt kantuna. 1/3 jõuab meredesse õhu kaugu 12% laevastikuga ja 10% on merre tahtlikult uputatud. Mered on