kirjandusteaduslikkesse ainetesse ning kirjutas märkimisväärsel tasemel diplomitöö ,,Henrik Visnapuu tulek luulesse". Peale ülikooli lõpetamist oli ta lühemat aega ,,Vanemuise" teatri dramaturg. 1964 võeti Paul-Eerik Rummo Kirjanike Liitu, 1967 asus kutselise kirjanikuna Tallinna, aastast 1977 kuni 1989. aasta alguseni töötas Draamateatris. 1987. aastast oli ta 3 ühtlasi Kirjanike Liiu juhatuse sekretär, 1989 aseesimees, seejärel Riigikantselei konsultant. Märtsis 1990 valiti Rummo Eesti Komiteesse. Abielus on ta Viiu Härmiga. (Kalda, 1991) Paul-Eerik Rummo kirjanduslikud huvid ja eeldused avaldusid varakult, soodustavalt mõjus kodune õhkkond, ülikooli ajal kuulumine Artur Alliksaare suhtlusringi. Esimesed trükikatsetused ilmusid 1954. aasta novembris ajalehes ,,Säde" ja ajakirjas ,,Pioneer". Esikkoguni jõudis ta 20-aastaselt luulekassetis ,,Noored autorid 1962"
8 seadusena). Möödus 20 aastat, see on piisav aeg, et võiks tekkida tava aga ei saa öelda, et peab olema tekknud tava. Inimõigusedeki baasil ei tekkinud tavasid, see ei tähenda aga seda, et tavasid ei saaks tekkida aga see on raske. Me võime öelda, er keeld orjakauplemsie vastu, et see on üks inimõiguste tava, mis arenes ja mis lõpuks sai tavaks, üleüldse teatud liiu kuritoed on nii hirmad, et nad on saavutanud selle tava staatuse, keeld nende kuritegude toimepanemisel, inimõiguste tagamisel orjakauplemine, genotsiid, pinamine jne. MIS KASU ON NENDEST MORAALSETEST DEKLARATSIOONIDEST? Ameerika inimõiguse dek, mida väideti/arvati veelgihiljem, et see on ainult soovituslik ja selle aslusel ükski pädev tribunal ei saa kedagi vastutusele võtta, siiski seda on kasutatud. Näide Beliisist Lõuna-
annaabi.ee 
