ainult pindmist kihti. Vajadusel teha enne külvi keemiline umbrohutõrje. Külv: Sobivaks külviajaks on mai teine dekaad, sest siis on öökülmade oht väiksem. Külvatakse tasasele maale 60 cm reavahedega, külvisügavuseks on 3...4 cm, niiskel ja raskel mullal 2...3 cm. Külvisenorm on 12...15 kg/ha. Külvijärgne hooldamine: Esimesena tehakse 3...6 päeva peale külvi äestamine, et vältida mullakooriku teket. Kui peeditaimed on 2...4 pärislehe faasis, tuleb taimed käsitsi harvendada (liitviljast tuleb tavaliselt 2...6 taime, neist kasvama jäetakse ainult 1). Seejärel tehakse vaheltharimisi vastavalt umbrohtumusele või vihmale. Vaheltharimised lõpetatakse juuli keskpaigas, kui taimede lehed on piisavalt suured, et varjata reavahesid. Vajadusel antakse kasvuaegselt juurde ka väetisi ja tehakse kahjurite tõrje. Koristamine: Koristatakse oktoobri esimese ja teise dekaadi jooksul, enne maa püsivat külmumist. 14. Eestis kasvatatakse neist ainult harilikku kaera (Avena sativa L.)
Lehed on: - mahlakad, - pikarootsulised, - laia kolmnurkse lehelabaga, - tumerohelise kuni punakasvioletse värvusega (olenevalt sordist ja kasvutingimustest). Õied: - kahesugulised, - väikesed. Viljad: - asuvad ligistikku, - 2 5 kaupa kokku kasvanud (tekib krobelise pinnaga liitvili). Mulda sattunud liitviljast tekib 1 5 idu. 1000 liitvilja mass 14 20 g. Idanevus säilib 4 5 aastat Toiduks tarvitatakse peamiselt juurvilja, mõnel pool ka noori lehti. Peeti süüakse: - toorelt, - keedetult, - küpsetatult, - konserveeritult, - marineeritult Juurvilja ja noori lehti kasutatakse: - salatite, - suppide valmistamiseks.