LIITVERBID Liitverbid on ortograafilised liitsõnad, mille põhiosa on verb ja mis kirjutatakse kõigis vormides kokku. See eristab neid ühend- ja väljendverbidest, mis kirjutatakse kokku vaid kesksõnavormides (meeldejääv, üleküpsenud, lugupeetud), ja liitsõnalise alussõnaga tuletistest (meeleolu-tse-ma, kooskõla-sta-ma). Alati ei ole komplekstüvelise verbi puhul võimalik üheselt mõista, kas tegemist on tuletise (alaliik > alaliigi-ta-ma) või liitverbiga (liigitama > ala+liigitama). Alussõnaks sobiva liitnimisõna või liitomadussõna olemasolul on kompleksseid verbe tõlgendatud siiski tuletiste, mitte liitsõnadena (koolmeister > koolmeister-da-ma); samal põhjusel ei ole liitverbina tõlgendatud ka nulltuletisi (auhind > auhindama). Liittegusõnad on eesti keeles noor liitsõnarühm. Sõnaraamatulekseemina on kindlaid liitverbe umbes sada viiskümmend, enamik selliseid verbe on sõnaraamatutes koha saanud 20. sajandi viimasel veerandil
möödakäijad. ÜHENDTEGUSÕNA (ühendverb) LIITTEGUSÕNA (liitverb) Tavaliselt kirjutame tegusõna tema ees olevast sõnast lahku: Nt. Läbi lugema, maha kirjutama, sisse astuma, pähe õppima, vette kukkuma jne. Pööramisel vahetavad ühendtegusõna osad oma kohad: Loen läbi, kirjutas maha, astume sisse, õpiti pähe, kukkusin vette. Kui pööramisel jäävad täiend- ja põhisõna oma kohale, on tegemist liitverbiga: Iseloomustama (ma iseloomustan), esietenduma (see esietendus); pealkirjastama, silmakirjatsema, järelkuulama, taaskasutama, kuritarvitama, omavolitsema jne KAASSÕNADE kokku- ja lahkukirjutus Kaassõna (ees- või tagasõna) kirjutatakse käändsõnast, mille juurde ta kuulub, lahku Nt. mööda teed, teed mööda, ümber maja, maja ümber, vastu seina, ukse ees, jõe ääres, rehe all, pea kohal, peale selle, õhtu poole, maad ligi. Märkus
annaabi.ee 
