(kaas+finantseerima). Laiendosaks on harilikult piiratud hulk muutumatuid sõnu (järel+valmima), kinnistüvesid (esi+linastuma), harvem ka omadussõnu (kiir+uisutama) või nimisõnu (kaitse+pookima). Muutumatutest sõnadest moodustavad liitverbe sagedamini taas (taas+esitama), eel (eel+soojendama), järel (järel+küpsema) ja üle (üle+hindama). Lühi- jm kinnistüvelisi liitverbe on nt esietendama, nurisünnitama, biolagunema, taandarenema. Potentsiaalsete liitverbide eeskujusid kinnistüvelise laiendosaga liitkäändsõnade kujul on sõnastikes rohkesti (salaharrastus, -kartus, -luure, -mõte, -sosin). Kõige rohkem kinnistüvelisi sõnaraamatulekseeme on esiosaga ala-, sageli on neil kõrval üle-alguline liitverb (nt ala- ja ülehindama). Kinnistüvelised liitverbid on sisemise struktuuri järgi kindlad liitsõnad, nendele vastav lahkukirjutatud fraas ei ole võimalik.
Põimliitsõna liitsõna, mille eesosa (täiendsõna) laiendab järelosa (põhisõna): koolimaja, lehekülg, linnupesa. Enamik liitsõnu just sellised. Rindliitsõna liitsõna, mille osad on omavahel rinnastatud: ööpäev, pudi-padi, ajaloolis-poliitiline, sinimustvalge. Prefikssoidid e pooleesliited: ala-, üli- Sufiksoidid e pooljärelliited:-võitu, -ohtu, -mees Liitverbid: liitsõnad, mille põhisõnaks on verb: alahindama, kuumsuitsutama, ristküsitlema. Liitverbide moodustusmallid: · Määrsõna + verb · Käändsõna nimetavas + verb · Adj + verb · S + verb Tüvi lihttüvi e juur (käsi/lane, käe/line), tuletatud tüvi (käsitle/mine, käsitse/ja) või liittüvi (käsitöö/line). Tuletusalus e alussõna sõna, millest on tuletis moodustatud. Alussõna tüvi varieerub. Tuletustüvi liite ees olev tüvevariant. Tuletuse alustüveks võib olla ka niisugune juurmorfeem, mis lekseemina ei esine.
annaabi.ee 
