võrreldes kõige kaalukamaks. Teadus- ja arendustegevuse kulutuste juurdekasv oli küll hoogsam kui sisemajanduse koguproduktil (SKP), kuid strateegia teine eesmärk -- teadus- ja arendustegevuse kulutused moodustavad 2003. aastal SKP-st 0,90% -- jäi saavutamata. Nimetatud näitajat tuntakse teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse nime all ja see jõudis Eestis vaid 0,83%-ni. Euroopa Liidu vanades liikmesriikides oli teadus- ja arendustegevuse intensiivsus 2002. aastal 1,99% ja kümnel liituval riigil 0,79%. Ühest protsendist madalama intensiivsusega kuulub Eesti ühte gruppi Portugali ja Kreekaga ning jääb kaugele maha näiteks Rootsist (2001. aastal 4,27%) või Soomest (3,46%).9 Eesti ei suuda konkureerida loodusvarade osas ning ei kavatse konkureerida odava tööjõu või keskkonna arvel. Seega ei saa Eesti leppida olukorraga, kus suurema osa oma metsast raiutakse maha ja saadetakse Eestist välja seda vääristamata, või kus andekad IT-ettevõtjad
harmoniseerimiskohustuse omaksvõtmine; ning seda kas Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisena või siis EL-i täisliikmena. EL-i tegevorganid võtavad tõlkekohustuse uuelt liitujalt-riigilt enesele alles peale vastava riigi ja EL-i vahelise liitumislepingu jõustumist. Tõlketöö tähtsust EL-is on raske üle hinnata. Sadade ja tuhandete lehekülgede tõlkimine võtab palju aega ja kvalifitseeritud tööjõudu. Samas peavad tõlked olema täpsed ja stiililt järjekindlad. Liituval riigil on otstarbekas esmalt tõlkida ära EL-i asutamislepingud ning sekundaarõiguse ala põhilised õigusaktid. Nii toimis näiteks ka Eesti. Kuna tõlgitavad dokumendid haaravad EL-is sadu eluvaldkondi, peab tõlketöösse haarama lisaks lingvistidele ja juristidele ka mitmete erialade spetsialiste. Arvestades Soome ja Rootsi kogemust, on ka Eestis tõlketöö jaoks ette valmistatud vastav spetsiaalne arvutisüsteem
annaabi.ee 
