maksete püsivale jätkumisele ning riigipoolsele osale üksikisiku pensioni tagamisse. Seega võib öelda, et kuigi füüsilise isiku jaoks reklaamiti seda kui meedet, mille abil oleks võimalik praegusele maksumaksjale tagada piisavad sissetulekud vanaduspõlves siis karm tegelikkus on, et pensionisüsteemi osalisele ei ole tänasel päeval ühtegi garantiid, et taoline süsteem ka reaalsuses tema pensionini vastu peab. Samuti puuduvad pensioni II sambaga liitunul võimalused lepingu lõpetamiseks või peatamiseks. Seega ainukene lahendus pensioni II sambaga liitunule on kõrvalistuja kombel rahuneda ning lihtsalt kogu sõit kaasa teha, tehes endast kõik oleneva, et lõppsihtkoht ei oleks kraavis. Kasutatud materjalide loetelu 1. Eesti Vabariigi põhiseadus - RT I 2007, 33, 210 2. Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne. Juura, 2008 3. Investeerimisfondide seadus - RT I 2010, 9, 41 4
Rousseau jaoks seisneb poliitilise korra probleem selles, et tuleb "leida niisugune assotsiatsiooni vorm, mis kaitseb terve ja ühise jõuga iga liitunu isikut ja hüvesid ning kus igaüks, ühinedes kõigi teistega, võib siiski alluda üksnes iseendale ning jääda niisama vabaks kui enne" (Ühiskondlik leping, I raamat, 6. ptk., lk 191). On tähelepanuväärne, et Rousseau usub end suutvat seda probleemi lahendada. Kuidas saab ükski poliitiline süsteem võimaldada "igal liitunul alluda üksnes iseendale"? On aeg pöörduda nüüd Rousseau juurde ja vaadata, kuidas ta asub demokraatiat kaitsma nii instrumentaalsel alusel (kui viisi üldise hüve saavutamiseks) kui ka eesmärgina iseeneses (vabaduse ja võrdsuse väljendusena). Rousseau ja üldine tahe Kui lapsed kasvatatakse üles ühiselt, võrdsuse rüpes; kui neisse istutatakse riigi seadused ja üldise tahte