Sissejuhatus Põhireaktsioon, mis sünteesi käigus toimub on kondensatsioon. Karbonüülühendite kondensatsioonireaktsioonil reageerivad karbonüülühendid omavahel. Kondensatsioon on kombinatsioon nukleofiilsest liitumisreaktsioonist ja -asendusreaktsioonist. Esmalt genereeritakse tugeva aluse abil atsetoonist enolaatioon. Tasakaal on sellel reaktsioonil tugevalt atsetooni poole nihutatud ning saadud enolaadi hulk on üpris väike, kuid selle-eest on see äärmiselt nukleofiilne. Liitumisreaktsioonides on aldehüüdid aktiivsemad kui ketoonid, kuna aldehüüdide elektrofiilne tsenter on vähem stabiliseeritud ja ketoonide elektrofiilne tsenter on alküülasendajate poolt rohkem varjestatud. Sellegi poolest on genereeritud nukleofiilne enolaat reaktsiooniks piisavalt tugev. Enolaat atakeerib bensaldehüüti ja moodustab -karbonüül alkoksiidi iooni. See ioon seob veest prootoni ning muutub -hüdroksüketooniks. Toimub tavaline nukleofiilne liitumisreaktsioon
H3C O H3C + ATP + HC O + ADP + Pi H3C NHR OH H3C NR H Tekib amiidside. Liidetud formüül-rühm kasutatakse ära liitumisreaktsioonides. DNA ligaas O O 1 1 R O P OH + HO R + ATP R O P O R + AMP + PPi 5' OH 3' OH Allosteerilised ensüümid. Regulatsioon Fakt, et reaktsioonid on aeglased ja ei toimu ilma katalüsaatorita, teeb elu võimalikuks, võimalus kontrollida. Elu