Komisjoni ja Euroopa Nõukogu Presidendi ametikoha liitmist (mida praegu täidavad Jean- Claude Juncker ja Donald Tusk – toim.). Samuti võiks edaspidi rohkem otsuseid teha kvalifitseeritud häälteenamusega, et otsustusprotsess oleks ladusam. Tihedamat lõimumist rõhutades kutsus Juncker üles Schengeni viisaruumi vastu võtma ka Rumeeniat ja Bulgaariat ning kaugemas vaates Horvaatiat, kui tingimused täidetud saavad. Ning Lääne-Balkani riigid vajavad selgemat liitumisperspektiivi. Türgil samas praegusel kursil olles Euroopa Liiduga liitumise lootust ei ole, ütles Juncker. Juncker visandas viis eriti olulist valdkonda, millega Euroopa Komisjon oma alles jäänud mandaadi ajal tegeleda plaanib. Esikohal on kaubandus – Euroopa Liit plaanib jätkata vabakaubanduskõnelusi uute partneritega. Ühtlasi pakub komisjon välja süsteemi kolmandatest riikidest tulevate investeeringute n.ö skriinimiseks, kui tahetakse üles osta
rahastas idapartnerluse sihtriike aastail 2011-2013 kokku 2,5 miljardi euroga, siis samal ajal oli üksnes väikese Moldova gaasivõlg Venemaale üle 3 miljardi euro ning samal ajal andis Venemaa Valgevenele majanduslikku abi 10 - 15 - miljardit eurot. Seega pole Brüsseli majanduslik abi idapartnerluse riikidele domineeriv ja ainuüksi Venemaa finantsmõju ületab kordades Brüsseli pakutu. 2) Brüssel pole pakkunud idapartnerluse riikidele selget liitumisperspektiivi, ehkki see ei pruugi olla lubatav lähiaastail. Miks näiteks on selline pikaajalisem perspektiiv antud Türgile aga mitte Ukrainale ? 3) Euroopa Liidu välispoliitika ja ühtlasi tema koostisosana ENP koos oma ida-komponendiga on liigselt bürokratiseerunud. See hajub liikmesriikide kooris ja erinevais tahtmistes ning kokku lepitakse alati vaid vähimas. Samas rajab V. Putin Euraasia Liitu kui kadunud NSV Liidule aseainet. 4) EL-il puudub järjekindel ja ühishuve arvestav