Lapsega tuleb väga palju suhelda ja talle jutustada. 1.-2. klassi lapsele, isegi siis, kui ta loeb juba päris hästi, peaks siiski ette lugema. Alati tuleb küsida lapselt, kas ta sai loetust aru (vajadusel selgitada). Tekstid lapsele iseseisvaks lugemiseks peavad olema jõukohased ja huvipakkuvad. Kui laps kipub sõnu aimamisi lugema, siis võib oletada, et tal on pikema sõna veerimisel juba algus meelest läinud. Teha võib kriipsukesi näiteks liitsõnade liitumiskohtadesse, siis pole vaja korraga kogu sõna kokku veerida, samas tähendus jõuab kohale. Raskematel juhtudel võib teksti lausa silbitada. Soovitav on alguses kasutada järjehoidjat, mida laps hoiab loetava rea all. Ta loobub sellest ise, kui suudab silmadega kindlalt järge hoida. Laps peab saama võimalikult palju valjusti lugeda, sest kuulmiskontroll kergendab sisust arusaamist. Elu näitab, et düsleksiast hoolimata võib inimene olla südamelähedasel alal edukas
Samasugust tugevdamist võib kasutada konstruktiivsel tugevdamisel, mida tehakse ilma arvutusteta, praktiliste kogemuste ja väljakujunenud praktika alusel. Konstruktiivset armeerimist kasutatakse näiteks juhul kui on karta hoone vundamentide ebaühtlast vajumist, kui hoone seinad on ebaühtlaselt koormatud või on tegemist ebaühtlase pinnasega. Võrkudega armeeritakse talade toetuse alune kui toetuses ei ole kasutatud toetuspatju. Võrgud pannakse seinte nurkadesse, seinte liitumiskohtadesse. Võrkudega armeeritakse pilastri ja seina liitumine. Võrke kasutatakse nii kividest kui ka plokkidest seinte puhul. Viirutatud ala tuleb ladumisel armeerida vuukidesse pandud võrkudega. Armeerimise andmed peavad olema joonisel (võrgu andmed, võrkude samm vertikaalis). Armeerimise õigsuse hilisemaks kontrollimiseks jäetakse krohvialuse seina korral võrgutraadi otsad seinast 2...3 mm välja. Võrgud pannakse 2...5 kivirea tagant, plokkide puhul 1...3 rea tagant.