Hea südamele. Mikroelemendid- ioonid, mida organism vajab väikestes kogustes. Suurtes kogustes surmav. I- - mõjutab kilpnäärme tegevust Fe2+, Fe3+ - kuulub hemoglobiini koostisesse ja aitab hapnikku transportida. ANIOONID HCO3- - vajalik süsihappegaasi väljaviimiseks kehast P Kuulub luukoe koostisesse. ORGAANILISED ÜHENDID - biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped,vitamiinid 1. Süsivesikud- jagunevad liht-(1 molekul) ja liitsuhkruteks (mitu molekuli) *Lihtsuhkrud- 5 või 6 süsinikuga - 5C riboos, desoksüriboos - 6C- glükoos, maltoos *Liitsuhkrud - tärklis, tselluloos, kitiin, sahharoos Milleks on süsivesinikke vaja? - Energeetiline funktsioon: 1g lõhustamisel saab 17,6kJ energiat - Ligimeelitav funktsioon: taimed meelitavad putukaid ligi - Kaitsefunktsioon: taimel külmumise eest - Varuaine: taimedel tärklis(juurtes, lehtedes), loomadel glükogeen(maksas) - Toitaineks: väikelastele
orgaaniliste ainete klassidesse kuuluvad ühendid, mis mõjutavad organismi ainevahetust ja reguleerivad elutalitust. Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Põhiliseks orgaanilisteks aineteks rakkudes on valgud, suhkrud, lipiidid ja nukleiinhapped. Nad osalevad rakkude omavahelise koostöö regulatsioonis ning aine- ja informatsioonivahetuses keskkonnaga. Süsivesikud ehk sahhariidide koostisse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Suhkrud jaotatakse liht- ja liitsuhkruteks. Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid on madalmolekulaarsed ühendid, kus süsiniku aatomite arv molekulis on enamasti kolmest kuueni. Sellest tulenevad ka monosahhariidide üldnimetused: trioos, tetroos, pentoos, ja heksoos (näiteks: glükoos, fruktoos, riboos, desoksüriboos). Liitsuhkrud ehk oligosahhariidid on madalmolekulaarsed liitsuhkrud, mis on moodustunud enamasti kahe-kolme lihtsuhkru omavahelisel seostumisel. Näiteks glükoosi ja fruktoosi liitumisel saame sahharoosi
Tähtsus rakus: On hea lahusti- vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. Hüdrofiilsed ained: lahustuvad vees: glükoos, keedusool, vitamiinid(B ja C) Hüdrofoobsed ained: ei lahustu vees nt rasvad ja õlid, vitamiinid A ja D. Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Kindlustab rakkude ja kudede mahutavuse- tagab siseröhu ehk tugori. 8. Süsivesikute jaotus ja näited ? Jaotatakse lihtsuhkruteks ja liitsuhkruteks. Lihtsuhkrud- (monosahhariidid) kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Lihtsuhkrud on keemiliselt väga aktiivsed. Nt: glükoos, fruktoos, riboos ja desoksüriboos. Liitsuhkrud- moodustuvad kahest või enamast lihtsuhkru molekulist. Nt: Sahharoos, Laktoos, polüsahhariid, tärklis, glükogeen, tselluloos, kitiin 9. Süsivesikute ülessanded organismis?
regulatsioonis. 5. Retseptoorne- Rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. 6. Liikumise- Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid 7. Varuaine - Munavalge, piim (kaseiin). 8. Kaitse- Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID Süsivesikud ehk sahhariidide koostisse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Suhkrud jaotatakse liht- ja liitsuhkruteks. Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid on madalmolekulaarsed ühendid, kus süsiniku aatomite arv molekulis on enamasti kolmest kuueni. Sellest tulenevad ka monosahhariidide üldnimetused: trioos, tetroos, pentoos, ja heksoos (näiteks: glükoos, fruktoos, riboos, desoksüriboos). Liitsuhkrud ehk oligosahhariidid on madalmolekulaarsed liitsuhkrud, mis on moodustunud enamasti kahe-kolme lihtsuhkru omavahelisel seostumisel. Näiteks glükoosi ja fruktoosi liitumisel saame sahharoosi
annaabi.ee 
