järjestuses, seega on esikohal enamuspuuliik, vahel ka peapuuliik. Rindelisus · Esimene rinne suurima kasvava metsa tagavara ja kõrgusega rinne, nn põhirinne · Teine rinne 25...75% I rinde kõrgusest, minimaalselt 4 meetrit ·järelkasv-kuni 4m hea kasvuga puud ·alusmetsa rinne -Puistu rindelisuse all mõeldakse ühe või eri puuliikide võrastike kõrguste jaotumist vertikaaltasapinnas. Mitmerindelisi puistuid nimetatakse liitpuistuteks, üherindelisi lihtpuistuteks. 13. Puistu järelkasv ja alusmets. Järelkasv rinne, millest võib loota tulevikupuude kasvu, < 25% I rinde kõrgusest, maksimaalselt 4 m Alusmets madalaimas rindes olevad puud ja põõsad, millest on näha, et nad ei suuda antud puistus kunagi esimest rinnet moodustada 14. Puistu tekkeviisid. Tekkeviis puistu päritolu. Puistud jagatakse looduslikeks ja kultuurpuistuteks. Looduslikud puistud
Puistuelement on ühesuguse tekkeviisi ja vanusega sama puuliigi põlvkond, mis antud kasvutingimustes on ühtlaselt arenenud. Üherindelises ja ühevanuselises puhtpuistus on üks puistuelement, üherindelises kahe puuliigiga puhtpuistus on kaks puistuelementi jne. Ka võivad ühe puuliigi puud samas puistus jaguneda mitme puistuelemendi vahel, näiteks kuus esimeses ja teises rindes. 6. Mis on lihtpuistu ja liitpuistu? Vormilt jaotatakse puistud lihtpuistuteks (üherindelisteks) ja liitpuistuteks (mitmerindelisteks). Puistus eraldatakse II rinne, kui tema keskmine kõrgus on vahemikus 25...75% esimese rinde keskmisest kõrgusest ning rinde keskmine kõrgus on vähemalt 4 m. Seejuures peab mõlema rinde täiuseks jääma vähemalt 30%. Vastasel korral takseeritakse II rinne esimese rinde koostisosana. 7. Mis on puht- ja segapuistud, nende eelisedpuudused? Puistud jagatakse I rinde liigilise koosseisu järgi puhtpuistuteks, kui nad koosnevad ühest
annaabi.ee 
