Mets on kõigis oma arengujärkudes tihedalt seotud loomastikuga. Loomastiku koosseis metsas oleneb metsa koosseisust, liitusest, vanusest, rindelisusest, metsatüübist, metsa asetusest teiste maastikuelementide suhtes, inimese majanduslikust tegevusest ja metsa suurusest. Kõige loomarikkamad on sega- ja liitpuistud, sest nad suudavad toitu ja varju anda paljudele erinevatele loomaliikidele. Loomaliigid on kohastunud sobivate metsatüüpidega. Näiteks põder eelistab niiskeid segametsi ja sanglepalodusid, metskits ja teder alasid, kus metsasalud vahelduvad põldudega, rebane ja mäger pesitsevad palumetsades, metsist kohtab soostunud männikutes. Okaspuumetsi eelistavad käbilind ja musträhn. Loomad ja linnud ei
Kui on vajadus, teostatakse 10-15 aastat enne lõppraiet puistus SR. 2. Kaasikud Kask on looduslikult kergesti uuenev, valgusnõudlik ja kiirekasvuline puuliik. Sõltuvalt sellest, on meil tegemist aru- või sookasega, on erinevad ka nende hooldusvõtted hooldusraietel. Hooldusraied on vajalikud arukaasikutes viljakamatel kasvukohtadel ja meie peasihiks on kvaliteetse vineeripaku kasvatamine. Põhimõtted on umbes samad nagu männikute puhul. Ks moodustab sageli liitpuistud, kus II rindes on kuusk. VR I etappi kaasikutes pole vaja. II etapis harvendatakse puistut mõõdukalt ja välja raiutakse Re ning allajäänud Ks. Säilitatakse Ku, Mä ja väärislehtpuud. Hb säilitatakse vaid vähesel määral, valides sirged ja head puud. Puistu täius peaks jääma 0,7-0,8 piiresse. Harvendusraie-eas on puud kaasikutes tugevalt diferenseerunud. Välja raiutakse allajäänud, halvatüvelised ja ülevalitsevad puud. Samuti raiutakse välja Lv ja Re
annaabi.ee 
