9- põranda kõrgus klassi taga Joonis 2. Klassi skeem 2. Praktikum 2.1.Nivelleerimiskäigu mõõdistamine ja arvutamine Nivelleerimiskäik algab reeperist 590, mille kõrgus on 15,790 ning lõpeb reeperis 9003, mille kõrgus on 15,595 (vt Joonis 3). Nivelleerimise tulemusena on vaja leida punkti 346 kõrgus. Nivelleerimine toimub liitnivelleerimisega, maksimaalne õla pikkus võib olla 75 m. Nivelleerida tuleb instrumendi kahe horisondi meetodil. Latilugemid kanda nivelleerimiskäigu tabelisse. Järgmisesse jaama võib liikuda kui kõrguskasvude vahe ei ületa 5 mm. Joonis 3. Nivelleerimiskäigu kulgemise suund 6. Praktika. Elektrontahhümeetriga mõõdetud kinnine käik ja arvutus
Otsast nivelleerimisel peab silindriline vesilood olema väga täpselt justeeritud. h AB = i - b H i = H A + i H B = H A + h AB H B = Hi -b . Võimaluse korral välditakse otsast nivelleerimist. 3. Liht- ja liitnivelleerimine Lihtnivelleerimise korral on nivelleeritakse ühest ainsast jaamast. Kuid tihti on punktidevaheline kaugus liiga suur ühest jaamast nivelleerimiseks või puudub nähtavus. Sel juhul rajatakse järjest mitu nivelleerimisjaama ja tegu on liitnivelleerimisega. Täpsematel mõõtmistel nõutakse, et jaamu oleks paarisarv. Kahe jaama vahelised ühised punktid on sidepunktid. Igas jaamas arvutatakse kõrguskasvud. Kui sidepunktide absoluutkõrguseid ei ole vaja arvutada, siis valitakse need punktid suvaliselt, vaiu maasse ei lööda, vaid kasutatakse ajutisi latialuseid. Kui jaamas on lugemid tehtud ja arvutused korras, siis nivelliir liigub järgmisse jaama. Teise punkti absoluutkõrguse arvutamiseks
absoluutkõrgused pole vaja teada, siis ei ole vaja neisse vaiu lüüa. Sidepunkte plaanil ei näidata. Kui sidepunktide kõrguseid on vaja hiljem arvutada, siis need tähistatakse vaiadega. Kui maastikujoonel on sidepunktide vahel mõned iseloomulikud reljeefi punktid, siis nendel punktidel hoitakse järjestikku tagumist latti pärast seda, kui ta on sidepunktilt ära võetud ja neid punkte nimetatakse vahepunktideks. Kui on vaja näiteks määrata A ja B vaheline kõrguskasv liitnivelleerimisega ja teada on A kõrgus ning otsitakse B, siis tehakse esimeses jaamas esimese ja tagumise lati lugemid. Punktil A olev latt viiakse teisele sidepunktile ja teises jaamas tehakse lugemid. Esimese sidepunkti latt viiakse punktile B ja kolmandas jaamas tehakse lugemid. Kõrguskasvu hAB saad teada, kui tagumiste lattide lugemite summa lahutad esimeste lattide lugemite summast. HB=HA+hAB Kuidas võrdub kõrguskasv liitnivelleerimisel?
58. Liht- ja liitnivelleerimine 59. Vigade avastamise ja elimineerimise meetodid üheküljeliste lattidega nivelleerimisel 60. Vigade avastamise ja elimineerimise meetodid kaheküljeliste lattidega nivelleerimisel 61. Nivelleerimise väliraamatu kontroll 62. Riiklikud kõrgusvõrgud ja nende lähtepunkt. Reeperid. 63. Kinnise nivelleerimiskäigu arvutamine 64. Lahtise nivelleerimiskäigu arvutamine Kahe naaberpunkti vahelist osa nimetatakse sektsiooniks. Iga sektsioon nivelleeritakse liitnivelleerimisega. Lahtist nivelleerimiskäiku kasutatakse liiniehitiste puhul. Algab reeperist A ja lõpeb reeperis B. · Arvutatakse iga sektsiooni kohta tema kõrguskasvude summa: hprakt = h1 + h2 + ... + hn ja määratakse sektsiooni käigu pikkus (L = l1 + l2 + ... + li). · Kuna käik algab ja lõpeb erinevatel reeperitel, siis hteor = HRpB HRpA. · Leitakse sulgemisviga f = h - h Lubatud sulgemisviga f h =±50 L
Põhjareeper asetatakse geoloogiliselt kindla aluspõhja sisse, vähemalt 6m sügavusele. Põhjareeperi lähedusse paigaldatakse fundamentaalreeper. Põhjareeper tähistatakse asulates metallkaanega kaetud betoonrakkega, mis jäb maapinnaga tasa, maal tunnusplaadi, kupitsa ja tunnuspostiga. 63. Kinnise nivelleerimiskäigu arvutamine. Kahe naaberpunkti vahelist osa nimet. sektsiooniks. Iga sektsioon nivelleeritakse liitnivelleerimisega. Arvutatakse iga sektsiooni kohta tema kõrguskasvude summa hprakt ja määratakse sektsiooni käigu pikkus (L = l1 + l2 + ... + ln). Kuna käik algab ja lõpeb samal reeperil, siis hteor = 0. Leitakse sulgemisviga fh = hprakt hteor lub fh = ±50l mm. Kui ei tule välja, siis peab andmeid kontrollima. Tuleb jälgida et kõik sektsioonid oleksid nivelleeritud samas suunas (päri- või vastupäeva). Kõrguskasv tuleb vastasmärgiga
Põhjareeper asetatakse geoloogiliselt kindla aluspõhja sisse, vähemalt 6m sügavusele. Põhjareeperi lähedusse paigaldatakse fundamentaalreeper. Põhjareeper tähistatakse asulates metallkaanega kaetud betoonrakkega, mis jäb maapinnaga tasa, maal – tunnusplaadi, kupitsa ja tunnuspostiga. 60. Kinnise nivelleerimiskäigu arvutamine. Kahe naaberpunkti vahelist osa nimet. sektsiooniks. Iga sektsioon nivelleeritakse liitnivelleerimisega. Arvutatakse iga sektsiooni kohta tema kõrguskasvude summa ∑h prakt ja määratakse sektsiooni käigu pikkus (L = l1 + l2 + … + ln). Kuna käik algab ja lõpeb samal reeperil, siis ∑hteor = 0. Leitakse sulgemisviga fh = hprakt – hteor lub fh = ±50√l mm. Kui ei tule välja, siis peab andmeid kontrollima. Tuleb jälgida et kõik sektsioonid oleksid nivelleeritud samas suunas (päri- või vastupäeva). Kõrguskasv tuleb vastasmärgiga. Tasandada sektsioonide kõrguskasvud, parandid
ole vaja neisse vaiu lüüa. Sidepunkte plaanil ei näidata. Kui sidepunktide kõrguseid on vaja hiljem arvutada, siis need tähistatakse vaiadega. Kui maastikujoonel on sidepunktide vahel mõned iseloomulikud reljeefi punktid, siis nendel punktidel hoitakse järjestikku tagumist latti pärast seda, kui ta on sidepunktilt ära võetud ja neid punkte nimetatakse vahepunktideks. Kui on vaja näiteks määrata A ja B vaheline kõrguskasv liitnivelleerimisega ja teada on A kõrgus ning otsitakse B, siis tehakse esimeses jaamas esimese ja tagumise lati lugemid. Punktil A olev latt viiakse teisele sidepunktile ja teises jaamas tehakse lugemid. Esimese sidepunkti latt viiakse punktile B ja kolmandas jaamas tehakse lugemid. Kõrguskasvu hAB saad teada, kui tagumiste lattide lugemite summa lahutad esimeste lattide lugemite summast. HB=HA+hAB 34. Mis on reeper ja millised on reeperite liigid?
Arvutatakse H1 = A1 B1 H2 = A2 B2 Kõrguskasvude vahe võib olla kuni 5mm Hkesk = (H1 + H2) / 2 Instrumendi kõrguse muutmine on vajalik kontrollid (alati seda ei tehta) Enne järgmisse jaama minekut tuleb arvutada välja kõrguskasvud ja keskmised kõrguskasvud. 37. Kinnise nivelleerimiskäigu arvutamine. Kahe naaberpunkti vahelist osa nimet. sektsiooniks. Iga sektsioon nivelleeritakse liitnivelleerimisega. Arvutatakse iga sektsiooni kohta tema kõrguskasvude summa hprakt ja määratakse sektsiooni käigu pikkus (L = l1 + l2 + ... + ln). Kuna käik algab ja lõpeb samal reeperil, siis hteor = 0. Leitakse sulgemisviga fh = hprakt hteor lub fh = ±50l mm. Kui ei tule välja, siis peab andmeid kontrollima. Tuleb jälgida et kõik sektsioonid oleksid nivelleeritud samas suunas (päri- või vastupäeva). Kõrguskasv tuleb vastasmärgiga
· Arvutatakse H1 = A1 B1 H2 = A2 B2 Kõrguskasvude vahe võib olla kuni 5mm Hkesk = (H1 + H2) / 2 Instrumendi kõrguse muutmine on vajalik kontrollid (alati seda ei tehta) Enne järgmisse jaama minekut tuleb arvutada välja kõrguskasvud ja keskmised kõrguskasvud. 37. Kinnise nivelleerimiskäigu arvutamine. Kahe naaberpunkti vahelist osa nimet. sektsiooniks. Iga sektsioon nivelleeritakse liitnivelleerimisega. Arvutatakse iga sektsiooni kohta tema kõrguskasvude summa hprakt ja määratakse sektsiooni käigu pikkus (L = l1 + l2 + ... + ln). Kuna käik algab ja lõpeb samal reeperil, siis hteor = 0. Leitakse sulgemisviga fh = hprakt hteor lub fh = ±50l mm. Kui ei tule välja, siis peab andmeid kontrollima. Tuleb jälgida et kõik sektsioonid oleksid nivelleeritud samas suunas (päri- või vastupäeva). Kõrguskasv tuleb vastasmärgiga
annaabi.ee 
