2.ülesaane 1.Praegune Eesti Lastekaitseseadus kehtib 01.01.1993.aastast. Seadust on muudetud kolmel korral: 26.07.1996, 08.03.1998, 01.05.2004. 2.Lastekaitse tagatakse riiklike,omavalitsuslike ja ühiskondlike organite kaudu. Riiklikku lastekaitsetööd kordineerib Sotsialministeerium. Omavalitsuslik lastekaitse on lapse kaitse ja abi korraldamine ning järelvalve kohaliku omavalitsuse sotsiaaltalituses. Sotsiaaltalituses peavad lastekaitsetööd tegema vastava erialase etevalmistusega ja selleks tööks sobivad inimesed. Ühiskonndlik lastekaitse toimub koostöös sotsiaaltalitusega ning käesoleva seduse ja sotsiaaltalituse põhimääruse sätteid arvestavalt. 3.Riiklik lastekaitse on riigaeelarveline ja sotsiaalfondi vahenditest finantseeritav õigusloome ning investeerimis- ja järelvalvetegevus laste tervishoiu, hariduse, töö, puhkuse, huvitegevuse ja hoolekande korraldamisel. 4. a) Võrdlus ÜRO lasteõiguste konventsiooniga. Kõigil lastel on võrdsed ...
aumärginimed, sordinimed, ehitiste ja rajatiste nimed. Eesti esimesed lennukite nimed Koit ja Hämarik. Nimed on ka vääriskividel, relvadel, muusikariistadel jne. Nimed on ka loodusnähtustel (taifuunid jms), teostel (raamatud, perioodilised väljaanded, dokumendid jms) asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide nimed ja nimetused (nimed, on need, mida kirjutatakse läbiva suurtähega, paljud on kirjeldavad nimetused, mida saab tõlkida). Pealkiri on liitnimi ja raamatutel jms võib neid pidada ka nimedeks. Piir on keeruline. Perioodilised väljaanded on erinevad, kasutatakse nimemalle, kõik sõnad on suure tähega. Elutute asjade nimed ei ole kromonüümid e ajalõigunimetused ajaloosündmuste nimetused, tähtpäevade nimetused, ürituste nimetused, nime ja mittenime piir on sageli kokkuleppeline! Tähtpäevi suure tähega ei kirjutata ega ole kunagi kirjutatud. Ortograafiliselt
annaabi.ee 
