docstxt/12341332481429.txt
end adder_4bit_arc; -- 4-bit liitja/lahutaja 2 Tulemused Joonis 1 sisaldab suurepärase praktikumi tulemuse saamise valemit. 2.1 Liitmine Joonis 3 peal on näha 4-biti liitmis tehte sisendeid. Sisendid on A_TB, B_TB, C_IN_TB ja T_SUB. A_TB ja B_TB on 4-bitised, C_IN_TB ja T_SUB on 1-bitised. A_TB ja B_TB väärtused on 0, aga kuna need on 4-bitised, siis väärtus näeb välja 0000. C_IN_TB väärtus on 1 ja T_SUB väärtus on 0, mis näitab, et tegemist on liitmistehtega. Väljundid on Y_TB ja C_OUT_TB. Y_TB on 4-bitine ja liitmise vastus. C_OUT_TB on 1- bitine ja näitab ülekannet. Kuna programmis liidetakse iga bit eraldi, siis tuleb teha 9 tehet. 4- bitisest muutujast saab ükshaaval 1-biti kätte järgnevalt A_TB(0), A_TB(1) jne. Lisaks on programmis kasutusel lisa signaalid, kus hoian osade tehete vastuseid. Lisa signaalideks on carry, mis on 3-bitine ja xor0, xor1, xor2, xor3, xor4, mis on 1-bitised. 1. Subtract-i ja carry_in kokkuliitmine 1.1
taseme olemil võib olla mitu alamklassi ja mitte vastupidi. · Võrkmudel igal olemi klassil võib olla mitu alam- ja ülemklassi, mistõttu ei moodustu hirarhilist struktuuri, vaid tekib ,,võrgustik. Parameetrite võimalikud skaalad: · Mittearvulised tunnused · Nominaalne (kvalitatiivne) · Järjestatud · Arvulised tunnused · Diskreetne (loendamine) · Pidev (mõõtmised) · Arvskaala ainult liitmistehtega · Täielik arvskaala liitmis- ja korrutamistehtega Loeng 8 Andmete struktuur, hoidmine andmebaasis Loeng 9 Topoloogia · Topoloogia algebra/geomeetria osa, mis tegeleb ruumide sarnasusega (homomorfism) · Ruumiliste objektide suhteline asetus o Võrgustikud ja graafid; -graafid ja nende omadused Seotud sirglõikude jada (võrgustik) võime käsitleda graafina: a) Kaart b) Seosed asendame sirglõikudega
Eesmärk peab olema täpne ja ei tohi lohiseda. Matemaatikas lähtub eelkõige raskusastmest, mida õpetatakse. Matemaatikas võib olla eesmärk kirjas tulpülesandena. 8 Nt: teemaks on liitmine ja lahutamine 20 piires järgu ületamisega. Eesmärk on laps oskab ühekohalisi arvu järgu ületamisega liita nii, et esimene liidetav on väiksem kui teine. Nt 7+8= - see on ülesanne või võrdus. Lahendub see ülesanne liitmistehtega, mida märgitakse üles + märgiga. Tehe 7+8 on raskem kui 8+7, sest kergem on liita väiksemat arvu suuremale. Tunnil on üks õpetuslik eesmärk. Ala eesmärgid on pea eesmärgi teenistuses ja neid me tunni eesmärki välja ei kirjuta. Need ala eesmärgid kirjutame vastava tunni etapi juurde. Tunni teema ja eesmärgi juurde kirjutame vajalikud vahendid, mida me kasutame ja ka tundmatud mõisted. Tunni konspekti võib vormistada väga erinevalt