muutuja (pikkuse, laiuse ja kõrguse) väärtuste korrutisega. Mitmekohalise funktsiooni puhul on sageli oluline, mis järjekorras argumentide väärtused antakse. Nt lahutamisfunktsiooni korral pole ükskõik, kas peame 7-st lahutama 5 või vastupidi. Binaarsete funktsioonide puhul moodustavad argumentide väärtused alati järjestatud paari. Argumentide järjestuse muutmine ei muuda mõne funktsiooni korral funktsiooni väärtust. Nt liitmisfunktsiooni väärtus ei muutu, kui argumendid ara vahetada. Ent see ei tähenda, et neid ei esitata kindlas järjekorras. 2 + 3 annab sama tulemuse, mis 3 + 2, ent ometi liidetakse esimesel juhul kolmele kaks ja teisel juhul kahele kolm. Kolme muutuja funktsiooni korral on tegemist argumentide väärtuste järjestatud kolmikuga jne. Need kõik on erijuhtumid lõplikust jadast. Olgu n suvaline naturaalarv. Lõplik jada pikkusega n kannab nimetusi järjend ehk n-korteež ehk järjestatud ennik (n-tuple).
muutuja (pikkuse, laiuse ja kõrguse) väärtuste korrutisega. Mitmekohalise funktsiooni puhul on sageli oluline, mis järjekorras argumentide väärtused antakse. Nt lahutamisfunktsiooni korral pole ükskõik, kas peame 7-st lahutama 5 või vastupidi. Binaarsete funktsioonide puhul moodustavad argumentide väärtused alati järjestatud paari. Argumentide järjestuse muutmine ei muuda mõne funktsiooni korral funktsiooni väärtust. Nt liitmisfunktsiooni väärtus ei muutu, kui argumendid ara vahetada. Ent see ei tähenda, et neid ei esitata kindlas järjekorras. 2 + 3 annab sama tulemuse, mis 3 + 2, ent ometi liidetakse esimesel juhul kolmele kaks ja teisel juhul kahele kolm. Kolme muutuja funktsiooni korral on tegemist argumentide väärtuste järjestatud kolmikuga jne. Need kõik on erijuhtumid lõplikust jadast. Olgu n suvaline naturaalarv. Lõplik jada pikkusega n kannab nimetusi järjend ehk n-korteez ehk järjestatud ennik (n-tuple)