Arvutite ajaloo hulka võib lugeda eelajaloolisi arvutuspulki ning muid mehaanilisi arvutamise abivahendeid. Esimene tõsisem arvutamise abivahend oli muistne arvutuslaud ehk abakus . See leiutatud 3000 aastat enne kristust . Selle abil sai teha arvutusi, lükates pulkade otsas olevaid rõngaid pulga ühest otsast teise. Esimesena kasutasid arvatavasti arvutuslauda kaupmehed. Arvutuslaud kaotas oma tähtuse Euroopas siis, kui hakkas levima paber ja kirjutamine. Aastal 1642 leiutas Blaise Pascal liitmisarvuti . Järgmiseks suuremaks sammuks olid mehaanilised, elektromehaanilised ja elektroonilised analoogarvutid mis kaotasid oma tähtsuse enamikus valdkondades digitaalelektroonika arenedes ja odavnedes. Esimesteks elektronarvutiteks peetakse teadlase Konrad Zuse saksamaal poolt välja töötatud - Z3 - 1941. aastal ja -Z4 -1944 ning 1944 Briti salateenistusele poolt loodud Colossust , ning 1946 Ameerika Ühendriikides valminud ENIAC mis erinevalt Colossusest oli üldotstarbeline arvuti
Antibiootikumide ja selle kõrval paljude teiste uute ravimite kasutuselevõtt on päästnud mitmeid miljoneid elusid. Tänapäeval on väga raske kujutada ette elu ilma antibiootikumideta, sest nad on asendamatud ravimid bakterhaiguste vastu võitlemiseks. Need võitlevad parasiitide ja bakterite vastu, neid hävitades või nende arengut peatades. 8 Arvuti Esimene liitmisarvuti leiutati 1642.aaastal Blaise Pascali käeall, mis võimaldas arvutada kuni 8-kohalisi summasid kümnendsüsteemis, korrutusarvuti leiutas aga Gottfried Wilhelm Leibniz 1673.aastal. Arvuti aga ei paistnud tol hetkel silma kui midagi revolutsioonilist. Üsna mõttetu hunnik rauda. Mitmetonniline arvutuslaud. Transistor, mis võimaldas vähendada seadme mõõtmeid, leiutati viis aastat peale esimese arvuti ehitamist, personaalne arvuti jõudis turule
teised tegevused üle. 2. Ajalugu Abakuse (abacus) ehk arvelaua ajalugu ulatub tagasi Mesopotaamiasse perioodil 2700 2300 ekr (Rinde n. d.). Abakuse abil tehti arvutusi lükates pulkade otsas olevaid rõngaid pulga ühest otsast teise. Arvatavasti olid esimesed abakuse kasutajateks kaupmehed. Arvelaud aga kaotas oma tähtsuse, kui levima hakkas paber ja kirjutamine. Järgmiseks suureks leiutiseks oli Blaise Pascali liitmisarvuti 17. sajandil, kahjuks võimaldas see masin ainult liita. Teise maailmasõja käigus tegid teadlased mitmeid edusamme, et kergendada arvutuste teostamist. J.Presper Eckert ja William Mauchley leiutasid ENIAC-i (Tadolder ja Tänav 2001). Masinat ehitati neli aastat, lõplikult valmis 20. sajandi keskpaigaks. See arvuti kaalus umbes 30 tonni, võttes enda alla 70 ruutmeetrise põrandapinna. Pärast viiekümnendaid võeti kasutusele
annaabi.ee 
