Säilivad halvasti. Hooajal süüakse toorelt, aga kuna see aeg on lühike, siis valmistatakse nendest keediseid ja kompotte. Suurepäraselt sobivad sügavkülmutamiseks. Suhkrusisaldus on 7-8%, energiasisaldus on 100 g kohta väike (46 kcal). Rahva seas levinud arvamus, et on üks rauarikkamaid marju, kuid see ei pea paika. On kibuvitsamarja ja mustsõstra järgi üks vitamiin C rikkamaid marju (70-80 mg%). Tegemist on .maasikaga 9. Põhjamaa apelsin on punase või kollase värvusega liitmari. Sisaldab kuni 105 mg C-vitamiini 100 g kohta ja 6% suhkruid. Hinnatud on mari ka mangaani, seleeni ja räni sialduse poolest. Kasutatakse keedise, mahla ja veini valmistamiseks. Parandab ainevahetust. Eestis kasvava marja liigid on raba- , (mesikollane), kitse-, (tumepruun), soo- ehk mesi(punane) .murakaga 10. Kasvab metsikult, kuid kultiveeritakse ka ilutaimena. Liike on palju. Vitamiinirikkamaks peetakse metsikut. Vilju korjatakse augustist kuni oktoobrini enne täisküpsuse saavutamist
Viljeldakse ka metsmaasika teisendit kuumaasikat. Maasikas sisaldab 5...9% suhkruid, mineraalainetest kaaliumi, rauda (eriti metsmaasikas), fosforit, magneesiumi ja joodi (metsmaasikas), happeid, C-vitamiini 28 40...80 mg 100g kohta, B-rühma vitamiine ja karotiini. Suhkrute ja hapete sobiv vahekord ja aroomiained annavad maasikatele suurepärased maitseomadused. Maasikad jagunevad kvaliteedilt ekstra, 1. ja 2. klassi. Vaarikas ehk vabarn on liitmari. Vili koosneb paljudest kokkuliitunud luuviljadest. Sisaldab kuni 9% suhkruid ja 1...2% happeid. Mineraalainete, eriti raua poolest on rikkamad metsvaarikad. Kvaliteedilt jagunevad 1. ja 2. klassi. Ei tohi olla lagunenud osaviljadeks. Teised marjad on veel pohlad (sisaldavad bensoehapet ja omavad võimet järelvalmida), mustikad (spetsiifilise aroomiga, suure parkaine sisaldusega), sinikad (ehk joovikad, roheka viljalihaga, toniseeriva toimega, palju ei tohi korraga süüa),
annaabi.ee 
