Linnus alistus. Lembit ja kaitsjad ristiti. Sakslaste vastu korraldati ühendatud sõjakäik. Saarlased ründasid Riiat, läänlased Turaida liivlasi ja sakalased ühes ugalastega latgaleid. Riia all tabas eestlasi ebaõnn. Nad pidid põgenema, sest ristisõdijaid tuli kogedega juurde. Latgalite maa rüüstamine oli edukam, kuid tagajärjeks oli tasuretkede laviin Ugandisse. Ugalased ristiti. Eestlased leppisid liitluse kokku Polotski vürstiga, kes retkele minnes kokku kukkus ning suri. Polotsk jäi kõrvale, kuid see-eest aktiviseerusid Novgorod ja Pihkva. 1217. aasta kevadel ümbritsesid gorodlaste-pihkvalaste vägi Otepääd, mida kaitsesid sakslased . Venelastele tulid appi ka saarlased, harjulased ja sakalased. Piiramine oli raske, kuid lüüa said lõpuks siiski linnuse kaitsjad. Eestlaste vägi kogunes Navsti jõe äärde. Kokku tuli tervelt 6000 meest. Plaan oli minna Riiga.
itta ja ründas Nõukogude Liitu. Molotov oli veel see, kes ütles Nõukogude rahvale rünnakust, kui ta kuulutas välja sõja Joseph Stalini asemel. Tema kõne, mida mängiti raadios 22. juunil, täitis umbes sama eesmärki Venemaal nagu Winston Churchilli sõjaaegsed kõned Inglismaale ja see avaldas mõju Venemaa populaarkultuurile. Peale kallaletungi viis Molotov läbi pakilised läbirääkimised Inglismaaga ja hiljem, Ameerika Ühendriikidega sõjaaegse liitluse suhtes ja reisis Londonisse 1941. aastal ja Washingtoni 1942. aastal. 1942. aastal sõlmis ta Inglismaaga ühise sõjategevuse kokkuleppe. Samuti tagas ta Franklin D. Roosevelti ja Winston Churchilli kokkuleppe avada Euroopas teine rinne. Ta saatis Stalinit Teherani konverentsil aatal 1943, Jalta konverentsil aastal 1945 ja Potsdami konverentsil, mis järgnes Saksamaa langemisele. Ta esindas Nõukogude Liitu San Francisco konverentsil, kus loodi Ühinenud Rahvad
annaabi.ee 
