Korratusest väsinud rahvas kutsusid varjaagid endid valitsema. Sellele vastas varjaagi pealk rjurik kes sai 862 võimule novgorodis.rjuriku kaaskondlane vallutas peale tema surma 882 kiievi ja pani aluse vana vene riigile..nii skandinaavlased kui idaslaavlasedolid vana vene riigi tekke ajal paganad.idaslaavlased austasid surnuid ning esivanemaid kummardasid loodusjõude.Bütsants nägi võimalust tugevdada võimu vana vene riigi üle,kiievi vürstid aga võimalust tihedamaks liitlassidemeteks konstantinoopoliga.988 aastal lasi vürst Vladimir koos kogu kaaskonnaga ja lasi ka kogu rahvuse ristida.õigeusu kirik austab siiamaani vladimirit kui venemaa ristiusustajat pühakuna.tänu sellele oli venemaa sajanditeks bütsansi mõjuall. b)Vaimulikud rüütliordud(Johanniitide ordu, Templiordu, Saksa ordu) *Johanniitide e.hospitaliitide ordu (hopsidalivendade ordu).1070 JeruusalemmasÜlesandeks oli palverändurite toitmine, majutamine, haigete ravimine6000
Tähtis oli pikse- ja sõjajumal Perun. Kaubandus lõi tihedaid kontakte kristliku Bütsantsiga. Varjaagid võitlesdi omale koha kauplemiseks Bütsantsi linnas. Kiievi vürstid sõlmisid ka Bütsantsiga ka liiduleppeid ühiseks võitluseks ähvardavate rändrahvaste vastu. Suhtemine omavahel tõi kaasa lähenemise usuküsimustes. Bütsants nägi võimalust tugevdada võimu vana vene riig üle, kiievi vürstid aga võimalust tihedamateks liitlassidemeteks Konstantinoopoliga. Mõlemad Kiievi ülikud olid ristiusu vastu võtnud. Vladimir lasi 988 ennas tkoos kaaskogukona ristida ja kehtestas uue usu.Õigeusu kirik tänab siiani Vladimirit kui Venemaa ristiusustajana. Ristiusu vastuvõtmisega langes Venemaa sajanditeks Bütsantsi tugeva kirikliku ja kultuurilise mõju alla. Germaanid võtsid peagi vastu ristiusu, bulgaaride hulgas ristiusu levitamiseks tõlkisid Kostantinoopoli mungad Kyrillos ja methodis 860 Piibli vana bulgaaria keelde.
annaabi.ee 
