süüdistatuna retke eel toime pandud pühaduseteotuses, ja läks seetõttu Sparta poole üle. Ateenlased piirasid Sürakuusat, kuid ei suutnud seda vallutada. Spartalaste toel suutsids sürakuusalased ja Ateena väed Sitsiilias hävitavalt puruks lüüa. Dekeleia sõda 413 404 413 vallutasid spartalased Dekeleia tugipunkti Atikas ja hoidsid sealt lähtuvalt kogu maakonda oma kontrolli all. Ateena oli seetõttu pidevas piiramisseisundis. 412 lõid mitmed Väike-Aasia ranniku ja saarte liitlaslinnad (Mileetos, Hiios jt) spartalaste toel Ateenast lahku. Spartalased said rahalist toetust Pärsia asevalitsejalt ja finantseerisid selle eest oma laevastikku. Algas meresõda Väike-Aasia rannikuvetes. 411 toimus Ateenas oligarhiline riigipööre: võimu haaras 400 vandenõulast. Väike- Aasia rannikuvetes (Samose saarel) paiknev Ateena laevastik jäi demokraatlikuks. Laevastik kutsus Alkibiadese pagendusest tagasi ja valis ta strateegiks. Laevastiku nõudel
vanuse kui ka väärikuse poolest. Kõigi provintside seast valis ta Gallia, sest sealt lootis ta saada kõige rohkem kasu ja sõjalisi võite. Nende üheksa aasta jooksul, mis ta seal valitses, saavutas ta järgmist. Ta muutis provintsiks kogu Gallia, alates Pürenee mäestikust ja Alpidest kuni Gebenna mäeni ning Rhenuse ja Rhodanuse jõeni, mille kogupindala oli umbes kaks korda kolmsada tuhat miili; välja arvatud mõned abiks olnud liitlaslinnad; ning võttis sealt maksu nelisada tuhat kuldraha aastas. Kui ta oli esimese roomlasena üle Rhenuse jõe silla ehitanud, ründas ta üle jõe elavaid germaanlasi ja lõi neid lahingus hävitavalt. Ta ründas ka seni tundmatuid britanne, ning kui oli neid võitnud, nõudis neilt raha ja pantvange. Kogu selle edu juures ei tabanud teda mitte rohkem kui kolm ebaõnnestumist – Britannias
annaabi.ee 
