kodumaad kaitsnud poleks, saaks Venemaa kasutada propagandarelva, väites õigusega, et rahval, kes end ei kaitse, polegi õigust omariiklusele. Ning kui teha valik Punaarmee ja Saksa mundri vahel eesti meeste isiklikust vaatepunktist, jättes nende kohuse oma maa ja rahva ees kõrvale, ka siis langeb valik Saksa mundri kasuks paradoksaalselt olid eestlaste kaotused võitja st Nõukogude väes suuremad kui kaotaja poolel. Selge on vaid see, et üksinda me vasu poles pidanud liitlaseta, olgu see vabadusetahe kui suur tahes. Oleks sakslased ehk kauem vastu pidanud ja sõda pikemaks veninud ,siis ehk oleks valikud hoopis teised. Lõppkokkuvõttes ega sõda ju meie pärast peetud. Vastamisi oli ikka Saksamaa ja Venemaa. Kahju, et tol ajal NATO-t veel ei eksisteerinud, et siis artikkel 5 käiku lasta. ,,Inimkond peab lõpetama sõjad või sõjad lõpetavad inimkonna" John Fitzgerald Kennedy,1917-1963
Seal kooskõlastati, kuidas saksa lõplikult purustada ning milline on sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati ka kidlaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni austamiskonverentsi aeg ja koht. See konverents toimus 1945a. aprillis-juunis San Franciscos. Viimasel päeval kirjutasid osavõtjad alla ÜRO põhikirjale. See jõustus 24.okt 1945 ( ÜRO sünna ) 1945.a kevadtalvel alustati saksa relvajõududse lõplikku purustamist. Selleks ajaks oli Saksamaa jäänud Liitlaseta, vastaste võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu. Aprillis sunniti alistuma viimased Itaalias asunud saksa üksused. Samal kuul kohtusid ka Nõukogude ning lääneliitlaste väed Jalta konverentsil määratud joonel- Elbe jõel. Natsi- saksa lõppu tähistas Berliini vallutamine. 7-8 mail 1945a. kirjutasid saksa ülemjuhatuse esindajad ( hitler oli ennast selleks ajaks tapnud) alla saksa tingmusteta kapituleerumise aktidele. pärast seda purustas Punaarmee Tsehhis viimased saksa üksused
annaabi.ee 
