revanshitaotlus kaotuse est Pr.-Preisi sõjas 1870-1871, millega Pr. kaotas majanduslikult olulised territooriumid (Alsace-Lorraine) ning maksis kontributsiooni. 1 Venemaa (keiser Nikolai II 1894-1917) vilja väljaveole toetuv suurejooneline majandus- ja välispoliitika toimus rahva viletsuse arvel, suur laen oli saadud liitlaselt Prantsusmaalt (Pr-Vene leping 1893). Venemaa Kaug-Ida poliitika (suunaja peaminister Witte) põrkus Jaapani suurriiklike taotlustega (Kirde-Hiina e. Mandzhuuria ja Kores). Venemaa toetas Balkani slaavi rahvaste vabanemistaotlusi nõrgenenud Austria-Ungari keisririigi alt. 1877-78 Vene-Türgi sõja tulemusena taasloodi Bulgaaria riik, Serbia, Montenegro (Tsernogooria) ning Rumeenia vabanesid lõpikult Türgi mõju alt.
Nõukogude-Saksa sõja puhkemine 1940okt tungis Mussolini kallale Kreekale, kuid oli edutu ja pidi abi paluma Hitlerilt. Aprillis 1941 alustas Saksamaa soda Kreeka ja Jugoslaavia vastu. Seetõttu pidi Hitler lükkama NSVLiidule kallaletungi maist juunisse st 5 nädalat talve poole, milleks poldud valmis. 22.juuni 1941 ületasid Saksa väed varahommikul NSVL piiri, et viia ellu plaan "Barbarossa" (Stalin olevat luurelt saanud teada isegi kellaaja, kuid ei uskunud oma liitlaselt kallaletungi ning ei valimustunud selleks). NSVLiidule kuulutasid sõja ka Itaalia, Rumeenia, Slovakkia, Ungari ja Soome, kelle eesmärgiks oli tagasi saada kaotatud alad seda nim soomlased Jätkusõjaks. Tungides kallale NSVL-le, oli Hitleri üks eesmärke likvideerida Suurbritannia võimalik liitlane. Atlandi harta Kui USA astus sõtta hakkasid tihenema tema suhted Suurbritanniaga. Usa müüs Suurbritanniale relvastust ja vastuteenena sai rendile sõjaväebaasid Lääne-Indias. Märtsis
annaabi.ee 
