(reaalses maailmas olemasolevad nähtused); normatiivne õiguslikus kontekstis ainult. Viiteline on koosseis, kus osundatakse sama või mõne teise seaduse sättele või seadusele tervikuna. Siseviiteline – sama seaduse säte; välisviiteline ehk blanketne – mõnele teisele seadusele. Liitkoosseis sisaldab vähemalt kahte omavahel olemuslikult seotud süütegu. Nt röövimine sisaldab kahte süütegu – vargust ja vägivallategu. Liitkoosseisu eriliigid on mitmeaktiline ja alternatiiv-aktiline koosseis. Mitmeaktiline koosneb tegudest, millest ükski või vähemalt üks ei ole karistatav tegu. Kärbitud ja täiskoosseis. Seadusandja kirjeldab tegu, nagu see tegelikus elus on. Täiskoosseisu korral on süütegu lõpule viidud. Kärbitud koosseis moodustub sellisest teotunnuste kogumist, mille korral tegu ei ole veel faktiliselt lõpule viidud, nt väljapressimine.
Sõnaga spekter mõeldakse üldiselt liitnähtuse jaotamist üksikkomponentideks. Joonisel on näidatud spektri saamine klaasprisma abil. Prisma tahule langeb kitsas valge valguse kimp (joonisel tähistatud musta jämeda joonega). Prismas valguse murdumisel valge valgus jaguneb üksikuteks värvilisteks kiirteks, mis moodustavad prismast väljudes ekraanil ruumiliselt lahutatud värvuste kogumiku - spektri. Päevavalguse liitkoosseisu avastas 1666. aastal Newton. Temalt pärinevad ka spektri eri värvuste nimetused: violetne ( lilla ), tumesinine ( indigo ) sinine ( mõnes õpikus helesinine ), roheline, kollane, oranz, punane. Valge valguse spekter on tähelpanuväärne selle poolest, et monokromaatilised (ühevärvilised) kiired järgnevad üksteisele pidevalt. Seepärast nimetatakse niisugust spektrit pidevaks. 33
annaabi.ee 
