Funktsioonist lähtuvalt on neid nimetatud ka suhtesõnadeks. Sisuliselt võivad kaassõnad väljendada:ruumi- ja kohasuhteid, ajasuhteid, põhjuslikke suhteid, seisundit, viisi, suhtumist, suhet,mõõtu, määra, mööndust: tegijat: , valdajat, vahendi, kaasas- ja ilmaolu Sidesõna- Sidesõna on muutumatu sõna, mis seob lauseosi või ühendab lauseid, st toimib lauses sidendina. Struktuurilt jagunevad sidesõnad:1) lihtkonjunktsioonid (aga, sest, vaid);2) liitkonjunktsioonid (justkui, otsekui); rinnastavad või alistavad Hüüdsõna-Hüüdsõna on iseseisva nominatiivse tähenduseta muutumatu sõna, mis väljendab tundeid, tahteavaldusi, hüüatusi, loodushääli vms ja esineb lauses kas omaette hüüundina või mitmesuguste vormelite kujul (k.a iseseisvate lausetena, nt Kuku!) Nt Noh, ma võin ju tulla. Tohoh pime! Algupärased/teisesed/laenulised. 8. Tegusõna. Tegusõna väljendab tegevust või olemist ja vastab küsimusele mida tegema
koos esineb postpositsioon. Prepositsioonide levikut on ilmselt mõjutanud indoeuroopa keeled, nt vahendi tähenduses läbi on ilmselt tõlkelaenulist päritolu. Samas on aga sõnajärjetüübi muutust arvestades see siiski loogiline arengusuund. 13. Sidesõna e konjunktsioon - Sidesõna on muutumatu sõna, mis seob lauseosi või ühendab lauseid, st toimib lauses sidendina. Struktuurilt jagunevad sidesõnad: 1) lihtkonjunktsioonid (aga, sest, vaid); 2) liitkonjunktsioonid (justkui, otsekui); Varem loeti sidesõnade hulka ka *3) ühendkonjunktsioonid (kui ka, sestsaadik kui, st kahest või kolmest eri muutumatust sõnast koosnevad ühendid, mis asetsevad järjestikku; *4) rühmkonjunktsioonid (ei...ega), st et on mitu konjunktsiooni, mis paiknevad lauses eri kohtades. 3) ja 4) rühma ühendeid pole viimasel ajal sidesõnade liiki arvatud, sest grammatikakirjeldusse on sisse toodud sidendi mõiste, mis on mahult laiem kui sidesõna.