Käsu põhilisest valikureast saab väljuda ↵ abil. Aga peab meeles pidama, et pärast mingi paranduse tegemist liitjoonel küsib arvuti uuesti valikurida, et saada edaspidiseid juhiseid tegevuseks. Tavaliselt see unustatakse, ja siis arvuti tuletab meelde, et saab valida vaid lubatud tegevuse. Kui vanadel AutoCAD-programmidel sai korraga muuta vaid ühte liitjoont, siis uuematel ei ole sama-aegselt muudetavate liitjoonte hulk piiratud. Käsu PEDIT kasutamisel aktiveerub valitud objekt, mida ei juhtunud vanemate AutoCAD-vormingute kasutamisel. Kuid tuleb meeles pidada, et kohe pärast objektivaliku lõpetamist, seega enne muutmisvaliku tegemist, kaob see aktiveeritus. Teatavasti teiste AutoCAD-käskude kasutamisel on tavaliselt objekti välimus aktiivne kuni käsust väljumiseni. Ka ei saa objektivalikuks kasutada võtmetähega L või P mõnes eelmises käsus tehtud
kolmemõõtmelisele objektile saab kujundada ka OFFSET-objekti. Esialgsesle rohelisele (väljastpoolt teisele) objektile, mis oli joonestati käsuga RECTANG (ümardatud nurkadega ja Näide 4 37 väljalõikega) on käsu OFFSET abil valmistatud rida rööpseid kujundeid. Selgelt on näha, et nii ELEV kui ka THICKNESS on samad. Samuti on näha liitjoonte kaarjate osade raadiuse muutus. Kui liitjoone kaarjas osa muutub nullilise raadiusega kaareks, siis edaspidi teda enam kaarena ei kujutata. Kõrgust ja laiust omavast RECTANG-objektist (roheline) on tehtud käsuga rida OFFSET- kujundeid (nähtamatud jooned on kustutatud käsuga HIDE). NB! Kuna käsuga LINE saadud joon koosneb üksikutest sirglõikudest ja igaüks on omaette
annaabi.ee 
