Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"liitjaks" - 3 õppematerjali

AINE EHITUS JA KEEMILINE SIDE
20
docx

AINE EHITUS JA KEEMILINE SIDE

Metalne läige Rabedus KEEMILISED OMADUSED METALLID MITTEMETALLID (lihtained!) käituvad reaktsioonides ALATI Metallidega reageerides käituvad r-jatena (loovutab), sest väikese mittemetallid alati o-ijatena. elektronegatiivsusele võivad nad elektrone Omavahel on oksüdeerijaks(liitjaks) suurema ainult LOOVUTADA. elektronegatiivsusega mittemetall, redutseerijaks väiksema elektronegatiivsusega mittemetall o-a – maks → oks-ja o.a – min → red-ja METALLID Metallide saamine Metallide tootmisel ühendites tuleb energiat kulutada

Keemia → Keemia
54 allalaadimist
Praktikumi lõputöö-etüülbensoaat benseohappest-protokoll
11
doc

Praktikumi lõputöö, etüülbensoaat benseohappest, protokoll

kasutatakse parfürmeerias, kuna tal on meeldiv lõhn. Etüülbensoaadi sünteesiskeem: Tolueenbensoehapeetüülbensoaat 1.2. Reaktsioonide iseloomustus, mehhanism jne. (kirjanduse alusel) Reagentide ohtlikkus Oma tööd alustasin bensoehappe oksüdeerimisega kaaliumpermanganaadiga. Üldiselt tähendab oksüdeerimine nähtust, kus element loovutab elektrone. Antud juhul on elektronide loovutajaks tolueen ning elektronide liitjaks KMnO4. Kuna aromaatne tuum on stabiilne, siis tugevad oksüdeerijad nagu KMnO4 on inertsed areeni tuuma suhtes. Seega vähendab KMnO4 ainult metüülrühma elektrontihedust. Karboksüülhapete happekatalüütiline esterdamine Karboksüülhapped ei ole piisavalt aktiivsed, et anda reaktsiooni alkoholidega. Karboksüülhappe elektrofiilset tsentrit saab aktiveerida happekatalüüsil. Tugeva happe

Keemia → Orgaaniline keemia ii
103 allalaadimist
Referaat Informaatika
19
docx

Referaat Informaatika

Ühes kuupsentimeetris on neid osakesi ligikaudu triljon. Seejuures ei kujuta saviosakesed endast meie tavamineraalide (kvarts, päevakivid jt. lisandid) mehaanilist peenenduspulbrit, vaid savimineraale. Need on kihtvõrega alumosilikaadid, milles räni, alumiiniumi ja hapniku aatomid ning hüdroksüüdioonid paiknevad kristallkeemiliselt tasakaalustatud tasapindsete pakettidena. Savimineraalide iseloom sõltub sellest, kas pakettide liitjaks on suure ioonraadiusega kaalium (hüdrovilgud), magneesiumhüdroksüüd (kloriid), vee molekulid (smektiidid) või tagatakse side lihtsalt pakettide aatomite segu vabade elektrilaengutega (kaoliniit). Looduses muutub pakkettide vaheline seos pidevalt: kord kantakse siit lahustega minema K+ või Mg2+, kord tungib nende vahele rohkem vee molekule kui see on struktuuri püsimiseks vajalik. Tagajärg: pakettide vaheline seos nõrgeneb või kaob hoopis.

Informaatika → Informaatika
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun