Erinevalt teistest leelismetallidest moodustab liitium hapniku või õhuga reageerides tavalise oksiidi. Liitiumi soolad on termiliselt vähempüsivad kui muudel leelismetallidel. 1817. aastal avastas rootsi keemik J.Arfedson suhteliselt haruldase mineraali pentaliidi analüüsil uue keemilise elemendi. Hiljem avastati see element ka mõnedes mineraalides, mis kuuluvad kõvade kivimite koostisse. Seda elementi nimetati Liitiumiks. Liitium tuletati kreekakeelsest sõnast lithos, Mis tähendab kivi. Looduses on liitiumi suhteliselt palju, ta moodustab 0,02% maakoore aatomite üldhulgast. Suuremad liitiumiühendite leiukohad asuvad Kanadas, U.S.A.s, KaguAafrikas, Kasahstanis ja KeskAasias. Suhteliselt hiljuti avastati liitiumiühendid, mis olid lahustunud soolajärvede vetes. Nii näiteks avastati Searlesi järve soolalademates Kalifornias tühimikud, mis
Veevaba elektrolüüdi kasutamine lubab üksikelemendi tööpinge tõsta üle 4,0 V. Elektroodi materjalidena kasutatakse negatiivsel poolel grafiitset süsinikku (C) ja positiivsel poolel mõnda sobivat metallide oksiidi näiteks LiMn2O4, LiCoO4, jt. Liitiumaku laadimisel toimub metalloksiid lahustumine elektroodil (+), liitiumi ioniseerumine Li+ iooniks ja grafiit elektroodil (-) liitiumiioonide uuesti neutraliseerumine vabaks liitiumiks. Aku tühjenemisel leiab aset pöördprotsess. Nende protsesside pöörduvaks toimumiseks (aku laitmatuks töötamiseks) on oluline komponentmaterjalide kõrge puhtus ja hoolikalt kontrollitud tööreziimid. Mõlemate faktorite koosmõju on olnud pikemat aega üheks Li-ioonakude kasutust pidurdavaks teguriks. Pliiaku Happe- ehk pliiakud koosnevad klaasist, eboniidist või plastist anumast milles kasutatakse elektrolüüdina väävelhappe kindlaksmääratud tihedusega vesilahust. Anumasse on
Nõukogude teadlased soovitasid lavrentsiumi nim. Inglise teadlase E. Ruthefordi auks raderfordiumiks. Ameerika keemiaühingu liikmed eelistasid lavrentsiumi nimetada California kiirguslabori looja E. O. Lawrence´i järgi. 1817. aastal avastas rootsi keemik A.Arfedson suhteliselt haruldase mineraali pentaliidi analüüsil uue keemilise elemendi. Hiljem avastati see element ka mõnedes mineraalides, mis kuuluvad kõvade kivimite koostisse. Seda elementi nimetati Liitiumiks(Li). See sõna tuletati kreekakeelsest sõnast lithos, Mis tähendab kivi. Plaatina(Pt) oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. Muinas-Egiptuse XII dünastia ajast pärinevates kuldesemetes on kõrge plaatinasisaldus. Vanas Roomas arvati plaatina olevat plii erim (Plumbum candidum). 1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelse plata (= hõbe) järgi hõbedakeseks e. kassihõbedaks. 1750. a
annaabi.ee 
