mingi baasiks valitud ajaperioodil omandatud tunnuse väärtuse pb suhet. Sageli võetakse baasperioodiks rea esimene liige p0. Ahelindeks – leitakse kahe järjestikuse perioodi tunnuse väärtuste suhtena. Alustatakse väärtusest 1 ja edasi arvutatakse vaadeldava perioodi ja eelmise perioodi tunnuse väärtuste suhe. Liitindeks – mõõdab mitme omavahel seotud tunnuse suhtelist muutumist. Kaalutud liitindeksis sisaldub erinevate kaaludega tunnuste kombinatsioon. Hinnaindeks – kaaludeks võetakse baasperioodi toodangu mahud q0 või q1. Tarbijahinnaindeks – kajastab tarbekaupade ja teenuste hinna muutumist mingis ajavahemikus. Toodangu mahu indeks – kaaludeks võetakse baasperioodi hinnad p0 või p1. 20) Aegridade liigid Momentrida – element on seotud mingi ajamomendiga (kuupäev, kellaaeg). Tunnuse väärtuste summal pole reaalset sisu.
väärtuse pb suhtes. Ahelindeks – leitakse kahe järjestikuse perioodi tunnuse väärtuste suhtenda. Alustatakse väärtusest 1 ja edasi arvutatakse vaadeldava perioodi ja eelmise perioodi tunnuse väärtuse suhte. Teisendamine: ahelindeks →baasindeks(järjest kõigi eelnevate korrutaminekorrutamine) baasindeks →ahelindeks(jagamine eelmisega) 56.Liitindeksid – liitindeks mõõdab mitme omavahel seotud tunnuse suhtelist muutumist. Kaalutud liitindeksis sisaldub erinevate kaludega tunnuste kombinatsioon. Kui hindade kaaluks on toodangu mahud – hinnaindeks, kui toodangu mahtude kaaluks on hinnad –toodanbu mahu indeks. 57.Aegridade liigid –koosnevad ajamomentide või perioodide loetelust ning neile vastavate tunnuste väärtustest. Jaotatakse: momentrida – element on seotud mingi ajamomendiga(kuupäev, kellaaeg vm); tunnuse väärtuste summal pole reaalset sisu; Perioodrida – element on seotud mingi