mille kohta majanduslikust praktikast kogutud arvulistes lähteandmetes otsest informatsiooni ei ole. Kvantitatiivsed ehk ekstensiivsed nähtused – toodete hulk, tööliste arv, tööpäevade arv, palgakulu. ( β ) 1 i 0 Kvalitatiivsed ehk intensiivsed nähtused – toote hind, tööliste palgatase, tööviljakus ( α ) 1 i 0 Käive, maksumus – γ αβ=γ Lihtindeks – kahe arvu jagatis. Liitindeksid – individuaalindeksite keskmine, agregaatsummade jagatis Alusindeksid – leitakse ühe kindla ajamomendi alusel Ahelindeksid – leitakse libisevas järjekorras eelneva ajamomendi alusel 5 Muutuva struktuuri indeks: Püsiva struktuuri indeks: Struktuurnihete indeks: Teguriindeksite süsteem: I γ= ∑ α 1 β1 ∑ α 0 β0 I α= ∑ α1 β1 ∑ α0 β1 I β=
sõltuva tunnuse väärtustele või varem kindlaks tehtud seosele tunnuste vahel. Seoses aegridadega eristatakse retrospektiivset (ajas tagasi vaatavat) ja perspektiivset (tulevikku suunatud) ekstrapoleerimist. Just viimane on aluseks statistilistele prognoosidele. INDEKSID · Dünaamika suhtarvud, näitavad kuidas nähtus on muutunud (mitu korda on väärtused muutunud). · Liigitus: 1) lihtindeksid (valem kahe arvu suhe); 2) liitindeksid; 3)individuaalindeksid (tähis i)- kogumi näitajate muutused, üksiku toote indeks; 4)üldindeksid, nt: THI. Tähis: Ip, Iq. · Kvalitatiivne muutuvsuurus: näitab intensiivsust ehk on intensiivsusnäitajad. Nt. hind, tootlus (midagi millegi kohta). Hind raha/liitri ehk koguse kohta, kiirus km/h. Kvantitatiivne muutuvsuurus: näitab hulka, mahtu. Kvalitatiivne x Kvantitatiivne = resultaat (tegurisüsteem). Nt: hind (Ip)x kogus (Iq) = Maksumus (Ipq)
väärtuse p1 ja mingi baasiks valitud ajaperioodil omandatud tunnuse väärtuse pb suhtes. Ahelindeks – leitakse kahe järjestikuse perioodi tunnuse väärtuste suhtenda. Alustatakse väärtusest 1 ja edasi arvutatakse vaadeldava perioodi ja eelmise perioodi tunnuse väärtuse suhte. Teisendamine: ahelindeks →baasindeks(järjest kõigi eelnevate korrutaminekorrutamine) baasindeks →ahelindeks(jagamine eelmisega) 56.Liitindeksid – liitindeks mõõdab mitme omavahel seotud tunnuse suhtelist muutumist. Kaalutud liitindeksis sisaldub erinevate kaludega tunnuste kombinatsioon. Kui hindade kaaluks on toodangu mahud – hinnaindeks, kui toodangu mahtude kaaluks on hinnad –toodanbu mahu indeks. 57.Aegridade liigid –koosnevad ajamomentide või perioodide loetelust ning neile vastavate tunnuste väärtustest. Jaotatakse: momentrida – element
a. jääb aritmeetilisest keskmisest mitte kaugemale kui k standardhälvet oige 14. On toodud elanike arv ja tulumaksu laekumine erinevates omavalitsustes. Nende tunnuste varieerumise võrdlemiseks sobib : Variatsioonikoefitsient oige 15. Variatsioonikoefitsient näitab, mitu protsenti moodustab c. standardhälve aritmeetilisest keskmisest oige Indeksid - Test 4 1. Mille järgi võib indekseid liigitada? a. Alus-ja ahelindeksid baasperioodi järgi b. Liht-ja liitindeksid valemi kuju järgi c. Individual-ja üldindeksid objekti struktuuri järgi 2. Määra ära, milline on kvantitatiivne tunnus, milline kvalitatiivne tunnus a. Aktsiate arv kvantitatiivne b. Aktsia tulemus kvalitatiivne c. Tööjõu tootlikus kvalitatiivne d. Tööjõukulu kvantitatiivne e. Toote hind kvalitatiivne f. Toodete hulk kvantitatiivne 3
annaabi.ee 
