Näiteks nagu tool, gravtatsioon, maitsed(magus, soolane). Locke liigitab ideid kaheks: LIHTIDEE JA LIITIDEE Lihtidee(lihtsad ideed: millegi maitse või lõhn) suhtes on aru passiivne: ta ei saa neid tagasi lükata ega muuta ega kustutada ega leiutada (niinagu peegel ei saa tagasi lükata ega muuta ega kustutada ega leiutada peegelpilte). Lihtideed võivad vaimu tulla ühe meele kaudu, mitme meele kaudu, ainult refleksiooni kaudu või aistingu ja refleksiooni kaudu. Liitideid moodustab lihtideedest vaim ise. Seda ta teeb 1) ühendades mitu lihtideed üheks terviklikuks ideeks (näiteks ilu, tänulikkus, inimene, sõjavägi, universum); 2) pannes kaks ideed kõrvuti ja vaadeldes neid korraga (suhete ideed); 3) lahutades ideid kõikidest teistest ideedest, mis neid reaalses olemasolus saadavad (see on abstraheerimine, mille abil saadakse üldideed). 4 liiki ideed: Lihtideed, mille allikaks on vaid üks meel. Seliised on näiteks sooja- ja külma-
* Subjektivism – Tegelikkus on just see, mis läbi meie subjektiivsete väärtushinnangute paistab, et on päris. 7) Empiristlik seisukoht epistemoloogias on see, et teadmine lähtub alati meelelisest kogemusest ja selle analüüsist. Tajude kaudu tuleb meile informatsioon. Empiristlikul positsioonil on näiteks John Locke, kes leiab, et lihtidee on põhjustatud tajude poolt, mis on saanud mõjutusi välisobjektidest ning lihtideed koos moodustavad liitideid. David Hume, samuti empiristlikul positsioonil, on arvamusel, et ideed on välisobjektide põhjustatud tajude koopiad. 8) Ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias on see, et meelelistelt kogemustelt pole võimalik tuletada kõiki teadmisi, vaid oluline roll on ka sisetundel. Kuulsaimad ratsionalistliku epistemoloogia pooldajad on näiteks Platon ja Descartes. Neist esimene leiab sisetunde
annaabi.ee 
