ladina keel. a á b c cs d dz dzs e é f g gy h i í j k l ly m n ny o ó ö p q r s sz t ty u ú ü v w x y z zs. 18 käänet "Demonstratio. Idioma Ungarorum et Lapponum idem esse" (Tõestus, et ungari ja lapi keel on samalaadsed). Rõivad Värvirohked ja tikitud rahvariided. Rahvarõivad erinesid paikkonniti Arhailisem rõivas koosnes pikkseelikust ühes alusseelikuga, käiseist ning liistikust, peakatted on silmatorkavad, jalas kanti punaseid või musti saapaid või lihtsalt ummiskingi Teise rõivatüübi eripära oli mitu ülestikust alusseelikut pealisseeliku all, lühikesed avara kaelusega käised liistiku ning narmasservalise sõbaga. Kolmas variant koosneb seelikust ja pihtkuuest või jakist, millele talviti lisandusid poolkasukas ja suurrätt. Mehe riietus koosnes pikkade, üsna laiade varrukatega särgist,
Vestide, jakkide ja seelikute lõiked on olnud samad mis mõisaprouadel. Lihtrahvaski hakkas alates 18. sajandi algusest kasutama Viinist toodud kalleid kangaid. Rahvariided väljendasid selle kandja vanust, perekonnaseisu, kodukohta, usulist kuuluvust ja jõukust. Vanusega muutusid naiste peakatete kuju ja värv. Rahvarõivad erinesid paikkonniti. Naiste puhul eristatakse kolme suuremat rühma. Arhailisem rõivas koosnes pikkseelikust ühes alusseelikuga, käiseist ning liistikust, neidude ja naiste peakatted erinesid lausa silmatorkavalt, jalas kanti punaseid või musti saapaid või lihtsalt ummiskingi (peamiselt Transilvaania Kalotaszegi piirkonnas). Teise rõivatüübi eripära oli mitu ülestikust alusseelikut pealisseeliku all, lühikesed avara kaelusega käised liistiku ning narmasservalise sõbaga, erakordselt mitmekesised abielunaiste peakatted (teatud alad Põhja- ja Lõuna-Ungaris).