rändkaubitsejatelt ja poodidest. Uuenduseks olid kaharad, vöö juurest volditud seelikud (algul ühevärvilistena, hiljem pikitriibulistena) ja Tallinna ümbruse (hiljem ka Põhja- Eesti) talunaistel pottmüts, mis osteti linnast ja oli valmistatud kõvale pappalusele ja kaetud mustrilise siidkattega. Peamiselt Saaremaal, vähem ka Lääne-Eestis tulid kasutusele lühikesed jakitaolised kampsunid ja vestilaadsed liistikud. Lõuna-Eesti rõivad säilitasid arhailisuse, uuendused peamiselt kaunistustes. Varasema valge linase või värvilise villase lõnga asemel hakati kasutama vene rändkaubitsejatelt saadavat punast puuvillast lõnga ehk maagelõnga. Pikk-kuubedele õmmeldi peale punasest neljatahulisest villasest nöörist - kaarusest - kaunistused. Sel ajal anti välja ka rõivastuskorraldusi, mis määrasid ära selle, mida madalama päritoluga rahvas kanda tohtis. Lihtsast kalevist või
18. sajandi keskel võtsid Tallinna ümbruse talunaised järk-järgult tarvitusele linnast ostetud, kõval pappalusel mustrilise siidkattega pottmütsi, mis 19. sajandi algupoolel vallutas kogu Põhja-Eesti. Käiste ja tanude kaunistamisel sai Põhja-Eestis samal ajal rahvaomaseks värviline lillkiri. Naiste pihakatetena tulid peamiselt Saaremaal, vähem Lääne-Eestis juba 18. sajandil kasutusele lühikesed jakitaolised kampsunid ja vestilaadsed liistikud (Saaremaal abud). Lõuna-Eesti rõivas säilitas arhailisuse, uuendusi tuli 18. sajandi lõpus peamiselt kaunistustesse. Linaste rõivaesemete tikandis hakati varasema valge linase või värvilise villase lõnga asemel kasutama vene rändkaubitsejate vahendatud punast puuvillast lõnga, maagelõnga. Pikk-kuubedel võeti kasutusele punasest neljatahulisest villasest nöörist kaarusest peale õmmeldud kaunistused.
annaabi.ee 
